Dekšārese vald
Dekšārese vald | |
---|---|
| |
läti Dekšāres pagasts | |
| |
Pindala: 102,8 km² | |
Elanikke: 638 (1.01.2020)[1] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 6,2 in/km² | |
Keskus: Dekšores | |
![]() |
Dekšārese vald (läti keeles Dekšāres pagasts või Dekšāru pagasts) on vald Lätis Viļāni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Viļāni vallaga, Varakļāni piirkonna Varakļāni linnaga ja Varakļāni vallaga, Riebiņi piirkonna Sīļukalnsi vallaga ning Rēzekne piirkonna Rikava ja Nagļi vallaga.
Valla pindala on 109 km². 2016. aasta seisuga elas seal 788 inimest.[2]. Valla halduskeskus on Dekšārese küla, vallamaja asub aadressil Nākotnes 61. Vallavanem on Zoja Žugunova.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1945 moodustati Varakļāni vallas Atspuki, Bērzkalnieki, Dekšārese, Kristeļi, Maurāni, Strodi ja Varakļāni külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1975 liideti Dekšārese külanõukoguga likvideeritav Atspuki külanõukogu. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu alasid Murmastiene külanõukoguga, aastal 1981 aga Nagļi külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] 2009. aastast kuulub vald Viļāni piirkonda.
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Cakuli muinaskalmed ehk Sõjahauad ja keskaegne kindlustis Rootsi kants (ka Jumprava või Kuce mägi).[5] Kohaliku kaitse all on Garanči asulakoht.[6]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Vald asub Ida-Läti madalikul. Suuremad jõed on Malmuta ja kirdepiiril voolav Malta jõgi. Looduskaitse all on Oženieki kadakas, Dekšārese pärn ja üks nimetu põlispuu. Valla põhjaosa jääb osalt Lubānsi märgala hoiualale.[7]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 712 lätlast, 69 venelast, 2 valgevenelast, 5 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[8]
Valla külad on:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv [9] |
---|---|---|
Aļņi | mazciems | 45 (2020) |
Armuškas | skrajciems | 31 (2020) |
Bokoni | skrajciems | 12 (2020) |
Brangova | skrajciems | 42 (2020) |
Cakuli | skrajciems | 12 (2020) |
Čeveri | mazciems | 16 (2020) |
Dekšores | vidējciems | 211 (2020) |
Garanči | skrajciems | 2 (2020) |
Garvacainīki | skrajciems | 2 (2020) |
Griužinīki | skrajciems | 6 (2020) |
Ikaunīki | skrajciems | 4 (2020) |
Jaunsaimnieki | skrajciems | 36 (2020) |
Jaunsaimnieki 2 | mazciems | 72 (2020) |
Lazdinīki | skrajciems | |
Madžuļi | skrajciems | 9 (2020) |
Molinīki | skrajciems | 12 (2020) |
Obeliškas | skrajciems | 46 (2020) |
Ožinīki | skrajciems | 18 (2020) |
Pastari | skrajciems | 3 (2020) |
Priedaine | skrajciems | 2 (2020) |
Puduļi | skrajciems | 7 (2020) |
Rūbežnīki | skrajciems | 6 (2020) |
Soltā | skrajciems | 27 (2020) |
Stiukas | skrajciems | 49 (2020) |
Storas | skrajciems | 3 (2020) |
Trokšas | skrajciems | 18 (2020) |
Trūpeņi | skrajciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Läti statistika keskamet, vaadatud 26.02.2021.
- ↑ Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Viļānu novads, vaadatud 1. 08 2020
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
