Dekšārese vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Dekšārese vald

läti Dekšāres pagasts

Pindala: 102,8 km²
Elanikke: 638 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,2 in/km²
Keskus: Dekšores
Dekšāru pagasts LocMap.png
Varakļāni raudteejaam

Dekšārese vald (läti keeles Dekšāres pagasts või Dekšāru pagasts) on vald Lätis Viļāni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Viļāni vallaga, Varakļāni piirkonna Varakļāni linnaga ja Varakļāni vallaga, Riebiņi piirkonna Sīļukalnsi vallaga ning Rēzekne piirkonna Rikava ja Nagļi vallaga.

Valla pindala on 109 km². 2016. aasta seisuga elas seal 788 inimest.[2]. Valla halduskeskus on Dekšārese küla, vallamaja asub aadressil Nākotnes 61. Vallavanem on Zoja Žugunova.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1945 moodustati Varakļāni vallas Atspuki, Bērzkalnieki, Dekšārese, Kristeļi, Maurāni, Strodi ja Varakļāni külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1975 liideti Dekšārese külanõukoguga likvideeritav Atspuki külanõukogu. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu alasid Murmastiene külanõukoguga, aastal 1981 aga Nagļi külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] 2009. aastast kuulub vald Viļāni piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Cakuli muinaskalmed ehk Sõjahauad ja keskaegne kindlustis Rootsi kants (ka Jumprava või Kuce mägi).[5] Kohaliku kaitse all on Garanči asulakoht.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Ida-Läti madalikul. Suuremad jõed on Malmuta ja kirdepiiril voolav Malta jõgi. Looduskaitse all on Oženieki kadakas, Dekšārese pärn ja üks nimetu põlispuu. Valla põhjaosa jääb osalt Lubānsi märgala hoiualale.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 712 lätlast, 69 venelast, 2 valgevenelast, 5 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Aļņi mazciems 45 (2020)
Armuškas skrajciems 31 (2020)
Bokoni skrajciems 12 (2020)
Brangova skrajciems 42 (2020)
Cakuli skrajciems 12 (2020)
Čeveri mazciems 16 (2020)
Dekšores vidējciems 211 (2020)
Garanči skrajciems 2 (2020)
Garvacainīki skrajciems 2 (2020)
Griužinīki skrajciems 6 (2020)
Ikaunīki skrajciems 4 (2020)
Jaunsaimnieki skrajciems 36 (2020)
Jaunsaimnieki 2 mazciems 72 (2020)
Lazdinīki skrajciems
Madžuļi skrajciems 9 (2020)
Molinīki skrajciems 12 (2020)
Obeliškas skrajciems 46 (2020)
Ožinīki skrajciems 18 (2020)
Pastari skrajciems 3 (2020)
Priedaine skrajciems 2 (2020)
Puduļi skrajciems 7 (2020)
Rūbežnīki skrajciems 6 (2020)
Soltā skrajciems 27 (2020)
Stiukas skrajciems 49 (2020)
Storas skrajciems 3 (2020)
Trokšas skrajciems 18 (2020)
Trūpeņi skrajciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 26.02.2021.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Viļānu novads, vaadatud 1. 08 2020
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]