Mine sisu juurde

Gaigalava vald

Allikas: Vikipeedia
Gaigalava vald

läti Gaigalavas pagasts

Pindala: 192,5 km²
Elanikke: 757 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,9 in/km²
Keskus: Gaigalava
Kvāpāni kalatiigid

Gaigalava vald (läti keeles Gaigalavas pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Nagļi, Rikava, Stružāni, Dricāni ja Nautrēni vallaga, Madona piirkonna Ošupe vallaga ning Balvi piirkonna Bērzpilsi ja Krišjāņi vallaga.

Valla pindala on 192,5 km². 2011. aastal oli seal 929 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 808 inimest. Valla halduskeskus on Gaigalava küla. Vallavanem on Valentīna Puste.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne aastat 1925 oli valla nimi Bikava vald. Aastal 1935 oli Rēzekne maakonda kuuluva Gaigalava valla pindala 126,35 km² ja seal oli 3683 elanikku.[3] Aastal 1945 moodustati Gaigalava vallas Gaigalava, Stružāni, Nagļi ja Garanči külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Gaigalava külanõukoguga likvideeritav Stružāni külanõukogu. Aastal 1962 liideti Garanči külanõukogu Gaigalava kolhoosi alad Gaigalava külanõukoguga. Aastal 1973 liideti osa külanõukogu aladest Nagļi külanõukoguga, aastal 1981 aga Stružāni külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] Aastatel 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Dricāni allüksusse.[5]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Karitoni muinaskalmed, Kvāpāni muinaskalmed, Kuderi muinaskalmed ja Dervaniena muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Žagatase muinaskalmed, Dziļāri keskaegne kalmistu, Bikava katoliku kirik, Stružāni luteri kirik, Stružāni mõisa park ja Bikava mõisa hoonetekompleks, sealhulgas mõisavalitseja maja ning park.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Ida-Läti madalikul. Suuremad jõed on Rēzekne jõgi, Aiviekste, Moziča ja Iča. Valda jääb osa Läti suurimast järvest Lubānsist, ka asuvad seal endise Nagļi kalamajandi Kvāpāni kalatiigid.

Looduskaitse all on Susekļi tamm ja Stružāni luteri kiriku saar, lisaks kasvab vallas kolmteist nimetut põlispuud. Valla loodeosa jääb Lubānsi märgala kaitsealale.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 879 lätlast, 45 venelast, 1 valgevenelane ja 1 ukrainlane.[9]

Valla keskus Gaigalava on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 209 elanikku. Teine sama staatusega küla on Strūžāni 79 elanikuga aastal 2022. Neli küla on staatusega mazciems: Garanči 27 elanikuga aastal 2022, Gribuļi 15 elanikuga aastal 2022, Puisāni 23 elanikuga aastal 2022 ja Veipļovas 14 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Apšinīki 15 elanikuga aastal 2022, Atlaka 4 elanikuga aastal 2022, Cīmota 12 elanikuga aastal 2022, Cīmotas Foļvarka 6 elanikuga aastal 2022, Čakši 5 elanikuga aastal 2022, Diervanīne 13 elanikuga aastal 2022, Drobas, Dziļāri 50 elanikuga aastal 2022, Dūliņas 11 elanikuga aastal 2022, Karitoni 10 elanikuga aastal 2022, Kozori 13 elanikuga aastal 2022, Kraukļi 30 elanikuga aastal 2022, Krēsle 14 elanikuga aastal 2022, Kučkauški 2 elanikuga aastal 2022, Kuderi 2 elanikuga aastal 2022, Līpusola, Loči 10 elanikuga aastal 2022, Meirāni 5 elanikuga aastal 2022, Putni 18 elanikuga aastal 2022, Pūdinova 9 elanikuga aastal 2022, Ruskuļi 1 elanikuga aastal 2022, Sauleskalns 10 elanikuga aastal 2022, Staudži 27 elanikuga aastal 2022, Stribas, Strūžānu Jaunsaimnieki 25 elanikuga aastal 2022, Strūžānu sala 10 elanikuga aastal 2022, Susekļi 4 elanikuga aastal 2022, Svieteņi 7 elanikuga aastal 2022, Šaurītes 6 elanikuga aastal 2022, Žogotas 25 elanikuga aastal 2022 ja Vilneica 13 elanikuga aastal 2022.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Rēzeknes novads, vaadatud 30. 10 2022
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 30.10 2022
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]