Volõõnia

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on ajaloolisest piirkonnast; Ukraina oblasti kohta vaata Volõõnia oblast

Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium

Kiievi-Venes[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis duleebid, volõõnid ja bužaanid, dregovitšid
Kiievi-Vene, Volõõnia ja Poola vürstiriik aastatel 960–992

Alates 10. sajandist kuulus ala Kiievi-Venesse[1]. Galiitsia ja Volõõnia nime on esmamainitud Nestori kroonikas "Jutustus möödunud aegadest" seoses Kiievi suurvürst Vladimir Püha sõjaretkega Poola vürstiriigi vastu 981. aastal.

Poola ajalooallikate kohaselt hõivas Kiievi suurvürst (980–1015) Vladimir nende alad, Sani jõest lääne pool asuvad Przemyśli ja Czerwieńi, kuid Vene allikate kohaselt vallutati sealsed alad tagasi.

 Pikemalt artiklis Kiievi-Vene, Poola Vürstiriik
Kiievi-Vene alad (1054–1132)

Volõõnia vürstiriik[muuda | muuda lähteteksti]

Galiitsia ja Volõõnia vürstiriigid 13. sajandil
 Pikemalt artiklis Volõõnia vürstiriik, Volodõmõr-Volõnskõi, Lutsk, Dorogobuž, Tšemerin, Peresolnitsa, Duben, Šumen, Kremenets, Belz, Tšerven (Czermno), Tšerveni linnad, Berestje, Melnik, Drogitšin, Kamenets, Mežibožje, Kolodjažen, Bolohov, Derevitš, Kobryn, Belsk, Słonim

Pärast Kiievi suurvürst (1019–1054) Jaroslav Targa surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus Kiiev ja Novgorod; teisele pojale Svjatoslavile – Tšernigivi, kolmandale pojale Vsevolodile Perejaslavli, neljandale pojale Vjatšeslavile Smolenski, viiendale Igor Jaroslavitšile Volodõmõr-Volõnskõi, Volõõnias ja Galiitsia (1052. aastal surnud 1. poja Vladimir Jaroslavitši pojale) pojapoeg Rostislav Vladimirovitšile.

Volõõnia vürstiriik asetses Lääne-Bugi valglas ning piirnes põhjasuunal Must-Vene Hrodna vürstiriigi, kirdesuunal Turaŭ-Pinski vürstiriigi, idasuunal Kiievi vürstiriigi, lõunasuunal Galiitsia vürstiriigi ja läänesuunal Poola kuningriigiga. Vürstiriigis asusid asulad Volodõmõr-Volõnskõi, Brest ja Kobryn.

Volõõnia vürst Igor Jaroslavitš ja tema järglased püüdsid 11. sajandi teisel poolel allutada ja liita oma valdustega Galiitsiat ja Rostislavitšite valdusi, kuni 1097. aastal Rjurikovitšite dünastia vürstide poolt Ljubetšis toimunud kohtumisel tunnistati Rostislavitšite õigust Galiitsia valdustele. Volõõnia vürst David Igorevitš ei järginud kokkulepet, vallutas Galiitsia ning lasi Rostislavitšite dünastiaharu valitseja pimedaks torgata, mille eest ta pagendati. 12. sajandi algusest oli Volõõnia Vladimir Monomahhi poja Mstislav Suure järglaste valduses. Suurimad asulad olid Kobryn, Volodõmõr-Volõnskõi, Brest, Chełm, Lutsk, Czerwień, Belz ja Byarestse.

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Volõõnia alad 1190

Alates 12. sajandist kuulus ala Galiitsia-Volõõnia vürstiriiki[1]. Galiitsia ja Volõõnia ühendatud vürstiriigi moodustas ja valitses aastatel (1197–1205) Rjurikovitšite dünastia, Mstislav Suure poja järglaste Romanovitšide dünastiaharu asutaja, endine Novgorodi vürst ja senine Volõõnia vürst Roman Mstislavitš (~1160–1205) 1199. aastal, pärast viimase Rostislavitšite soost Galiitsia vürstiriigi vürsti Vladimir Jaroslavitši surma. Roman Mstislavitši (~1160–1205), Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja 1199–1205 ning Kiievi suurvürstina 1203–1205 Roman Suur) moodustatud ühine Galiitsia-Volõõnia vürstiriik oli 13. sajandi alguses endise Vana-Vene riigi aladel, koos kirde-Vene aladel asunud Vladimiri suurvürsti Vladimiri-Suzdali vürstiriigi ja loode-Vene aladel asunud Novgorodi vabariigiga üks mõjuvõimsamaid slaavi vürstiriike.

Galiitsia-Volõõnia pärilussõja (13401392) järel jagati piirkond Leedu suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi vahel.

1344. aastal hõivas Leedu suurvürstiriik Volõõnia ja 1349. aastal Poola kuningriik Galiitsia.

1569. aasta Lublini uniooni järel, mis moodustas Poola ja Leedu ühisriigi, liideti aga piirkond Poola Krooni maadega kui Rzeczpospolita Vene vojevoodkond.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 486.