Erra mõis
Erra mõis (saksa keeles Erras) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Lüganuse valda[1].
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisat on esimest korda mainitud 1547[1].
19. sajandi algul kuulus mõis Essenitele, 1831. aastal kaardiväe ooberst, keisri tiibadjutant Georg Karl Alexander von Essen ja Anna Carolina Meta von Assingi (sünd von Essen) ühiselt vallatud Erra mõis läks G.K.A von Esseni surmatõttu von Assingi pärusomandiks. Anna Carolina Meta von Assing (sünd von Essen) müüs Erra mõisa kindralmajor Georg von Arpshofenile koos inventariga. 1840. aastal Georg von Arpshofen pantis Erra mõisa vendadele maakohtunik Robert von Ungern-Sternbergile ja insenerkapten Albert Moritz Eduard von Ungern-Sternbergile kolmeks aastaks. 1844. aastal päris mõisa Robert Eginhard von Ungern-Sternebrg, 1885. aastal päris mõisa tema poeg tiibadjutant Carl Gustav Robert von Ungern-Sternberg.
1887. aastal ostis mõisa Alexander Andreas von Kursell[2] ja hiljem kuulus mõis Kursellidele[1]. Mõisasüda jäi Kursellidele ka pärast 1919. aasta mõisate võõrandamist, kuuludes neile 1939. aastani[1]. Viimaste sakslastega koos lahkus Eestist ka senine Erra mõisasüdame omanik Walter Kursell[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Erra mõis Eesti mõisaportaalis