Wilhelm Gustloff (laev)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Wilhelm Gustloff hospidallaevana Danzigis 1939. aastal

Wilhelm Gustloff oli Teise maailmasõja eel Saksamaal ehitatud reisilaev, mida kasutati sõja käigus hospidallaevana ja ujuvkasarmuna.

Laeva uputas nõukogude allveelaev 30. jaanuaril 1945 Preisimaa (Poola) ranniku lähedal. Koos laevaga hukkus üle 9000 inimese, mis on suurima ohvrite arvuga laevahukk läbi aegade.

Laeva iseloomustus ja ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Ehituskontseptsioonilt oli laev ristluslaev. Siiski oli juba ehitades mõeldud ka laeva võimalikule kasutusele hospidallaevana.

Laeva maksimaalne pikkus oli 208,5 m, süvis 7 m, meeskonna suurus 417, reisijakohti 1463, reisikiirus 15,5 sõlme.

Kajutid olid sisutatud mugavalt. Reisijate käsutuses oli ka kino ja bassein. Laeval oli ka eraldi kajutite grupp riigikantslerile, kuid ta ei kasutanud seda kunagi. Lühiajaliselt pärast valmimist oli Wilhelm Gustloff väidetavalt maailma suurim ristluslaev.

Algselt pidi laev saama nimeks Adolf Hitler, pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei Šveitsi haru rajaja Wilhelm Gustloffi tapmist 1936. sellest mõttest loobuti. Istudes Gustloffi mälestusteenistusel tema lese kõrval, otsustas Adolf Hitler nimetada laeva Wilhelm Gustloffi mälestuseks.

Laeva vettelaskmine toimus 5. mail 1937 ja esimesele reisile siirdus see 23. märtsil 1938.

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese reisi tegi laev peamiselt propaganda eesmärkidel Inglismaale. Kuni teise maailmasõjani tegi Wilhelm Gustloff 6 ristlusreisi Itaaliasse ja 6 Norrasse. Vahetult enne sõja algust 1939 tõi Hispaaniast tagasi seal Franco režiimi poolel võidelnud sakslased ja lisaks jõudis lisaks teha veel ühe ristlusreisi.

Alates 22. septembrist 1939 võeti laev Kriegsmarine ehk Saksamaa mereväe teenistusse hospidallaevana. 1940. aasta algul evakueeriti sellega haavatuid Norrast, novembris aga anti Gotenhafenis (Gdynia) ujuvkasarmuks allveelaevade õppeüksusele.

Uputamine[muuda | muuda lähteteksti]

21. jaanuaril 1945 andis suuradmiral Karl Dönitz käsu mastaapse evakueerimisoperatsiooni Hannibal läbiviimiseks, millesse kaasati ka seni pikalt sadamas ujuvkasarmuna seisnud Wilhelm Gustloff.

Kapteniks määrati sõidu ajaks 63 a vanune Friedrich Petersen, kes polnud mõnda aega laeval sõitnud ja võttis endale paar "abikaptenit". Laevale hakkas voorima massiliselt haavatuid ja põgenikke. Esimesed 7956 pardalolnut jõuti registreerida. Seejärel lõppes paber, kuid laevale tuli veel vähemalt paartuhat inimest. Laeval oli ka kokku u 1500 sõjaväeteenistujat, sealhulgas meeskond, senised allveelaevakursuslased, haavatud ja nais-mereväeabilised. Ühe versiooni kohaselt olevat laevale paigutatud ka kuulsa kadunud Merevaigutoa elemente, mis pole kinnitust leidnud.

30. jaanuari 1945 kell 13.10 väljus laev Gotenhafenist 10 582 inimesega (neist 8 956 tsiviilisikut, sh kuni 5000 last) pardal. Sihtsadamaks oli Kiel. Kaasa pidi sõitma ka reisilaev Hansa, kuid jäi masinarikke tõttu maha. Algselt mõeldud 3 eskortlaevast tuli kaasa 1 väike hävitaja (suur torpeedokaater) Löwe ja 1 torpeedoretriiver. Kell 21.16 sai laev 3 torpeedotabamust nõukogude allveelaevalt S-13 ja uppus kolmveerand tunniga. Kokku 1252 reisijat päästeti saatelaevade poolt, mida allveelaev samuti rünnata üritas. Põgenikelaeval olnud inimesest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima ohvrite arvuga laevahukuks.

Järellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Allveelaeva S-13 vastuolulise teenistuskäiguga komandöri Aleksandr Marineskot autasustati hiljem hea tegevuse eest Punatähe ordeniga, kuigi ta ise lootis saada Nõukogude Liidu kangelaseks. Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse ta siiski sai postuumselt 1990. a.

Wilhelm Gustloffi vrakk lebab merepõhjas oluliselt rohkem purustatuna, kui see võinuks olla võimalik uppumisel. Võimalik, et laeva on hiljem üritatud purustada nõukogude mereväe poolt, varjamaks katastroofi jälgi.

Esialgselt arvestati tänu puudulikule dokumentatsioonile, et laevahuku ohvreid oli tunduvalt vähem, kuid aastatega on andmeid mitu korda täpsustatud ja arv on oluliselt suurenenud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]