Varbola vald
|
See artikkel räägib 1939. aastal moodustatud vallast; varasema valla kohta vaata artiklit Varbola vald (Nissi kihelkond) |
Varbola vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva Varbola küla alal.[1]
Varbola vald moodustati maa-aladega, mis moodustus: a) senise Varbola valla maa-alast, välja arvatud Rahula küla maa-ala; b) senise Riisipere valla Terjatu maakoha maa-alast; c) senise Märjamaa valla Lümandu ja Purga külade, Lümandu asunduse, Vaimõisa küla Kükita talu ja Vaimõisa metsakvartaalide nr. 2, 3, 6–8, 17–22, 27–32, 39 ja 40 maa-aladest[2]. 1939. aastal oli vallas 1817 elanikku, territooriumi suurus oli 16 996,22 ha.
Esimene vallavanem oli Jüri Nurmbek, hiljem Eduard Meremaa.
1939. aastal kuulusid Varbola valla koosseisu: Käbi, Metsa, Lestimaa, Ubasalu, Jutapere, Hiietse, Sirgu, Kännu ja Põlli külad, Pajaka asundus ja Põhi asundus, Limandu, Purga, Napa, Jõeääre, Väljataguse, Kännu, Koluta ja Terjatu külad ja Limandu asundus, Russalu asundus, Suurküla, Niine, Piksta ja Ülejõe külad ja Ohukotsu asundus[3].
Vald kuulus Riigivolikogu 13. valimisringkonda, kust valiti Julius Voolaid.
Vald kuulus Kohila põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.
Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]
8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[4] vallas Põlli külanõukogu ja Russalu külanõukogu.
26. septembril 1950 arvati vald Märjamaa rajooni koosseisu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-ameti kaardirakendused
- ↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776), 32.
- ↑ 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
- ↑ EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.