Matsalu mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Matsalu mõisa peahoone (2010).

Matsalu mõis (sks Matzal) oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal. Praegu jääb kunagine mõis Lääneranna valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Matsalu mõisa on esmakordselt mainitud 1560. aastal, mil see oli Lääneranna komtuuri majandusmõis. 1573. aastal läänistati mõis Koluvere lahingus Rootsi vägesid juhtinud Claes Åkesson Tottile. 17. sajandil oli mõis pikka aega Derfeldenite omanduses. Põhjasõja järel kuulus Matsalu mõis Mandelstjernadele, kelle ajal ehitati esinduslikult välja mõisasüda. 1790. aastatel panditi mõis Stackelbergidele, kelle käest läks see 1802. aastal Nasackinitele. 1821. aastast kuulus mõis Uexküllidele ja 1859. aastast taas Stackelbergidele. 1869. aastal omandasid Matsalu mõisa Hoyningen-Huened, kelle kätte jäi see 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik enne võõrandamist oli Nikolai von Hoyningen-Huene.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Kunagine mõisa härrastemaja on pikk ühekorruseline baroksete mõjudega varaklassitsistlikus stiilis kiviehitis. Pika hoone moodustavad keskosa ja kaks tiibehitist, mis kõik on kaetud omaette poolkelpkatusega. Algselt oli tegu kolme eraldi hoonega, mis 1867. aasta ümberehitustööde käigus ühendati. Härrastemaja rajati 18. sajandi teisel poolel, kuid mõned osad võivad olla ka vanemad. Nõukogude ajal plaaniti mõisasüdant kasutada Matsalu looduskaitseala keskusena, kuid valituks osutus kunagise Penijõe mõisa peahoone.

Matsalu mõisa peahoone vastas paikneb suur ja ebakorrapärane tiik koos saarega.

Enamik kõrvalhooneid paiknes peahoonest ida ja kirde pool. Säilinud kõrvalhooned on osalt ümber ehitatud ja osalt varemetes.

Mõisasüdamesse viis umbes umbes kilomeetripikkune allee, mis on säilinud tänapäevani.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]