Winkler

Winkler (ka Winckler) on Tüüringist Sulzast pärit baltisaksa literaadi- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Perekonnaliin sai alguse XVI sajandil elanud Sulza pastori Bartholomäus Winkleriga.^[1] Tema pojapoeg Abraham Winkler (1606−1657) rändas pärast ülikoolistuudiumi lõpetamist Eestimaale, kus temast sai 1642. aastal Tallinna Toomkoguduse pastor.^[2] Tema järeltulijaid valiti nii Eesti- kui Liivimaal pastoriteks, kokku võrsus neid suguvõsa liikmete hulgast 12. Tallinna Pühavaimu pastor Theodor Winkler (1686−1735) rajas suguvõsa Liivimaa liini.^[3] Tema vend Järva-Jaani pastor Reinhold Winkler (1686−1733) oli perekonna aadliliini rajajaks. Viimase pojapoeg Rakvere pastor Abraham Nicolaus Winkler (1762−1848) sai teenistuse eest Püha Vladimiri IV ja Püha Stanislavi III klassi ordeni kavaleriks ning ta tõsteti selle alusel Vene pärusaadliku seisusse. Winklereid küll ei immatrikuleeritud rüütelkonda, kuid 1858. aastal võeti nad Peterburi ja 1877. aastal Eestimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.^[4]

Abraham Winkler (1606−1657), Tallinna Toomkoguduse pastor, Lääne ja Ida-Harju praost
Abraham Winkler (1649−1696), Rapla pastor
Samuel Matthäus Winkler (1676−1710), Märjamaa pastor
Theodor Winkler (1686−1735), Tallinna Pühavaimu pastor
Reinhold Winkler (1686−1733), Järva-Jaani pastor
Johann Abraham Winkler (1722−1769), Viljandi pastor
Reinhold Johann Winkler (1731−1795), Tallinna Oleviste pastor
Abraham Nicolaus von Winkler (1762−1848), Vene pärusaadlik, Ulvi mõisnik, Rakvere pastor, Viru praostkonna praost
Reinhold Johann Winkler (1767−1815), Jüri ja Tallinna Toomkoguduse pastor
Heinrich Johann von Winkler (1798−1864), Ulvi mõisnik, õpetaja, kooliinspektor
Constantin Winkler (1809−1855), Rakvere pastor
Reinhold Winkler (1838−1895), Karja pastor, Saaremaa superintendent, Saaremaa praost
Rudolf Adam Winkler (1855−1917), Jüri ja Tallinna Toomkoguduse pastor, Ida-Harju praost, ajaloolane
Reinhold Emil Gustav von Winkler (1874−1946), põllumees, Vasta ja Unukse mõisnik
Hans Arnold Otto von Winkler (1886−1930), põllumees, Massu, Mõisaküla ja Voose mõisnik

Eestimaa:
- Massu (Massau) (1911−1917), Mõisaküla (Moisaküll) (1911−1917), Ulvi (Oerthen) (1809−1820 pandi-, 1820−1919 pärusvaldus), Unukse (Unnuks) (1896−1919), Vasta (Waschel) (1896−1919), Voose (Wosel) (1911−1917)

↑ Winkler, Rudolf (koost.). Geschichte der Familie Winkler in Estland. Theil I, bis 1795. Reval: 1898. Lk 5.
↑ Aarma, Liivi. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885. Tallinn: Vali Press OÜ, 2007. Nr 1085.
↑ Winkler, Rudolf (koost.). Geschichte der Familie Winkler in Estland. Theil I, bis 1795. Reval: 1898. Lk 44-5.
↑ Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel. 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 254.

Aarma, Liivi. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885. Tallinn: Vali Press OÜ, 2007. Lk 286-91.
Adelheim, Georg. Revaler Ahnentafeln. Tallinn: F. Wassermann, 1935. Lk 287-92.
Winkler, Rudolf (koost.). Geschichte der Familie Winkler in Estland. Theil I, bis 1795. Reval: 1898.