Mine sisu juurde

Ümberasujate loend

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

See loend sisaldab 1939.–1940. aastal Umsiedlung'i käigus Eestist ja Lätist lahkunud isikuid.

# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

Täiendav teave

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnast lahkus ca 50 arsti[1]: Erich Wulff, Aleksander Lane, Karl Mickvitz, Boris Kellner, Richard Koch, Voldemar Blacher, Evald Busch, Ferdinand Eichfuss, Friedrich Etzold, Leo Findeisen, Adolf Friedentahl, Erich Girgensohn, Gertrud Hansen, Ernst Hasenjäger, Viktor Hefftler, Georg Hesse, Hugo Hirsch, Hugo Hoffmann, Herbert Hold, Herbert Hunnius, Friedrich Keller, Friedrich Kienast, Adam Knüpffer, Ernst Kügelgen, Johann Luchsinger, Aleksander Melkert, Rolf Meder, Gerhard Mühlen, Nikolai Nifontoff, Aleksander Pezold, Verner Plath, Gerhard Rall, Ferdinand Kuus, Alfred Veckram, Otto Vender, Erich Savary, Paul Schmidt, Viktor Schröppe, Friedrich Sellheim, August Spindler, Aleksander Studemeister, Herman Tiling, Hans Ucke, Artur Wahl, Paul Armsen, Ralf Armsen, Volfgang Erlemann, Erik Salzberg, Klara Salzberg, Sinaida Riima, Kurt Lutz ja A. Stamm ja suurem osa nelja Tallinna haigla: Diakonisside asutuse, Greiffenhageni kliiniku, dr. Knüpfferi nais-erakliiniku ja dr. Hugo Hirschi sanatooriumi[2] personalist[3]. Baltisakslaste ümberasumise käigus lahkus Eestist ca 195 arsti[4]

Seoses ümberasumisega vabastati ametist sh vaimulikud: Paide Püha Risti ja Anna koguduste õpetaja, ühtlasi Järva praostkonna praost Gerhard Pärli, Varbla koguduse õpetaja Carl Hellmut Intelmann, Kiviõli Peetri koguduse korraldaja õpetaja Arkadi Filippov, Piirsalu koguduse õpetaja Peter Paulsen, Harju-Madise koguduse õpetaja ja Paldiski koguduse hooldaja õpetaja Otto Wilhelm Etzold, Audru koguduse õpetaja Alfred Oebius, Reigi koguduse õpetaja Friedrich Schiele, Kodavere koguduse õpetaja Johannes Walter, Viljandi Jaani koguduse õpetaja August Westren-Doll, ja Kunda koguduse õpetaja Samuel Eberhard, Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Ralph Mühlen. Saksa praostkonna õpetajaist vabastati ametist: Tartu ülikooli koguduse Saksa Pihtkonna õpetaja Gunnar Knüpffer ja Saksa praostkonna vikaarõpetaja Leonhard Brunovsky[5].

Tartu Ülikooli üliõpilaste arv vähenes sakslaste lahkumise tõttu, Tartu Ülikoolis õppis 1939. aastal üldse 150 saksa soost üliõpilase ümber ja juba 11. oktoobriks oli ülikoolile lahkumissooviavaldused esitanud umbes poolsada saksa soost üliõpilast.

Lahkunud sakslased omasid suuri maaomandeid, mis on suurelt jaolt pärast maareformi asunikkudelt kokku ostetud. Nii olid järgmiste suuremate maaüksuste ja mõisasüdamete pidajateks sakslased: 1) Ubja, Rakvere lähedal, om. Nikolai Behr, 520 ha; 2) Saduküla, Tartu linna rendimõis ja piiritusevabrik, rentnik Bergmann, 405 ha; 3) Vanamõisa Rakvere lähedal, om. Ludwig Georg Johann (Hans) Brevern[6], 183 ha ja piiritusevabrik; 4) Ruila, om. Bremen Laitses, 100 ha; 5) Kostivere, om. Dehn, Tallinna lähedal, 265 ha, piiritusevabrik; 6) Kohila Elvas, om. Dehn, 400 ha; 7) Järve, Kohtla-Järvel, om. Georg Joachim Alexander Dehn[6], 110 ha, piiritusevabrik; 8) Matsalu Läänemaal, om. I. Eichen, 100 ha; 9) Alliku, Türil, om. Engelhardt, 80 ha; 10) Penningi, Harjumaal, om. Florell, 162 ha; 11) Võidula Vändras, om. Graubner, 400 ha; 12) Triigi, riigimõis Virumaal, 350 ha; rendil Gruenewaldti[6] käes; piiritusevabrik; 13) Äntu, Virumaal, om. Ferdinand Walther Harpe[6], 120 ha; 14) Alsoka, Harjumaal Sauel, om. Nikolai Alexander Harpe, 120 ha; 15) Viisu, riigimõis Järvamaal, rentnik Eugen Harpe, 300 ha, piiritusevabrik; 16) Habaja, Harjumaal, om. Hans Hunnius, 630 ha, piiritusevabrik, juustutööstus; 17) Põdrangu, rligimõis Tamsalu lähedal, 300 ha, piiritusevabrik, rentnik Reinhold Harpe; 18) Seppa, Sakus, om. Koch, 150 ha; 10) Moe, Tapa lähedal, 150 ha ja piiritusevabrik, om. Kurberg; 20) Erra, Lüganusel, om. Walter Kursell, 250 ha ja piiritusevabrik; 21) Sinalepa Läänemaal, 150 ha, om. Kursell ja 22) Jändja Järvamaal, 60 ha, om. sama Kursell; 23) Juuliku Sakus, 75 ha, om. Lilienfeld; 24) Sääse Tamsalus, lubjatehas, om. Limberg, 100 ha; 25) Kurtna Jõhvis, om. N. Luchsinger, 200 ha, piiritusevabrik; Paasvere Virumaal, om. Axel Maydell, 100 ha, lauavabrik; 27) Udeva, riigimõis Järvamaal, 240 ha ja piiritusevabrik, rentnik Bernhard Maydell; 28) Eistvere Pilistveres, 120 ha ja piiritusevabrik, om. Viktor Mühlen, 29) Vao, Kiltsis, om. Rennenkampff, 170 ha ja piiritusevabrik; 30) Porkuni, Virumaal, 250 ha, om. Ernst Magnus Rennenkampff, lauavabrik, elektrijaam, piiritusevabrik, tärklisevabrik jne.; 31) Prääma, Paide lähedal, om. Georg Voldemar Renteln, 250 ha, elektrijaam ja turbatöõstus; 32) Oepere, Raasiku lähedal, om. Paul Heinrich Scheel 160 ha; 33) Sipa, Märjamaal, 170 ha, omanik Nikolai Schilling[7]; 34) Vihula, om. Schubert, 110 ha, lauavabrik, veski; 35) Varangu. Kunda lähedal, om. Schulmann. 100 ha ja piiritusevabrik; 36) Soosaare, Viljandimaal, om. Buxhoeveden, 100 ha; 37) Sahkapuu, end. dr. Raamoti talu Tartu juures, 110 ha, omanik Sivers; 38) Karste, Kanepis; 120 ha ja piiritusevabrik, om. Stackelberg; 30) Kalevi. Virumaal, 150 ha ja piiritusevabrik, om. Winkler; 40) Hõreda, Harjumaal, 320 ha ja piiritusevabrik, om. Stackelberg; 41) Pagari, Virumaal, 80 ha ja piiritusevabrik, om. Stackelberg: 42) Ohukotsu, Varbolas, 100 ha, Ohukotsu lauavabrik, omanik Tiesenhausen; 43) Päinurme. Järvamaal, 16 ha ja piiritusevabrik, om. Wahl; 44) Soldina, Narva lähedal, 80 ha, om. Weber ja 45) Kullamaa. Vaivaras, 80 ha, kuulub samale Weberile; 46) Varudi, Virumaal, 80 ha ja piiritusevabrik. om. Weiss, 47) Vinni, Rakvere lähedal, 1150 ha, sakslaste kool; 48) Ulvi, Virumaal, 50 ha, Finkier, piimatööstus, piiritusevabrik, teliiskivitööstus; 49) Roela Virumaal, om. Wrangell. 350 ha. piirituse-, laua, telliskivi-, juustu- ja tärpentinitööstused; 50) Essu, Virumaal, om. Ungern-Sternberg. 160 ha, piiritusevabrik; 51) Küti, Virumaal, om. Stackelberg, 120 ha ja piiritusevabrik. 52) Voore, Virumaa], om. Johannson, 60 ha[8][9]. Virumaal olid endised mõisnikud, mitmel pool suutnud peale maade tükeldamist saada uuesti üsna suurte mõisade omanikuks, omades mitmel pool peale oma talu veel kuni üheksa kokkuostetud talu. Suuremateks kokkuostetud mõisadeks olid Essu, Selja, Viru-Roela j.t. Lahkusid Ubja mõisnik Behr, Vinnist Otto Wetter-Rosenthal, Hans Maydell Veltsist, E. Ungern-Steriberg Essust, Paul Rennenkampff Vaost, Ed. Maydell Paasverest. H. Neff Muugast, Jürgen Brevern Varangult, V. Rosenthal Seljalt, C. Stackelberg Kütist, V. Stackelberg Kalvist, A. Harpe Viru-Jaagupist, H. Dehn Koonust, Georg August Arthur Gruenevaldt Triigist, V. Harpe Antust, Ernst Rennenkampff Porkunist, Paul Rennenkampff Kaarmalt ja Valter Rennekampff Pandiverest j.t.[10].

  1. ↑ Saksamaale asunud Tallinnast 50 arsti., Uus Eesti, nr. 309, 12 november 1939
  2. ↑ Dr. Hirschi sanatooriumil uus omanik., Uus Eesti, nr. 280, 14 oktoober 1939
  3. ↑ Lahkub nelja haigla arstlik personaal, Päewaleht, nr. 276, 11 oktoober 1939
  4. ↑ TERVISHOID, Valge raamat: eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991, lk 44
  5. ↑ Seni wabastatud 26 saksa pastorit, Postimees (1886-1944), nr. 289, 26 oktoober 1939
  6. 1 2 3 4 Eliisebeth Pruus, Viinaköögist viinavabrikuks. Eestimaa kubermangu Viru ja Järva kreisi mõisate piirituse tootmishoonete näidetel, Tartu Ülikool, 2003
  7. ↑ Riigimajapidamisi sakslaste mõisadesse., Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 40, 5 aprill 1940
  8. ↑ Sakslaste maaomand Eestis, Uus Eesti, nr 283, 17. oktoober 1939
  9. ↑ 4000 hektari maad võetakse sakslastelt üle, Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 124, 30 oktoober 1939
  10. ↑ Rakverest lahkub 95 prots., Päewaleht, nr. 277, 12 oktoober 1939
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ümberasujate_loend&oldid=7036582"