Vao mõis

See artikkel räägib Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas asunud mõisast; mõisa kohta Koeru kihelkonnas Järvamaal vaata artiklit Vao mõis (Koeru)

Vao mõis oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Virumaale Väike-Maarja valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated Vao mõisat (saksa keeles Wack) pärinevad 1442. aastast. Tollaste omanike Wackede järgi on mõis saanud endale ka nime.

1286. aastal läänistas Taani kuningas Erik Menved vendadele Johannes, Jordanius ja Henricus Wackele kogukäe õiguse alusel nende isa mõisa. Wackedel oli teisigi valdusi Virumaal. Vao püsis Wackede käes ilmselt 15. sajandi lõpuni, arvatavalt suguvõsa hääbumiseni.

Vao vasallilinnus[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal püstitatud kindlustatud mõisahoone ehk Vao vasallilinnus on siiani üsna hästi säilinud. Ruudukujulise põhiplaaniga neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10×10 meetri suurune. Vao tornlinnuse müürid on kogu nelja korruse kõrguses algsed. Vao tornlinnus on ehitatud arvatavasti 15. sajandil kuigi mõned uurijad on pakkunud rajamisajaks ka 14. sajandi teist poolt.

Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum.

Vao mõis[muuda | muuda lähteteksti]

16. sajandil ja 17. sajandi alguses kuulus Vao Viru vasallide Wedeweside soole (Johan Wedewes, kes hukkus Liivi sõja ajal Porkuni all, ja Brun Wedewes).

Vao mõis kuulus 17. sajandil von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele.

1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid (Karl Georg von Rennenkampff (1715–1752) Helmest, kes pani aluse Rennenkapffide Vao-Rakvere liinile), 1773. aastal müüs Karl Georg von Rennenkampffi lesk Jakobina Charlotta von Rennenkampff (sünd von Ceumern)Vao mõisa kõrvalmõisa Vorsti ja sinna juurde kuuluva Sootaga külaga (Sotack), kapten Joachim Friedrich von Rosenile, kuid 1777. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Vao mõisa Jakobina Charlotta von Rennenkampff (sünd von Ceumern) pärast tema surma (1805) poeg kreisikohtunik ja ratsaväekapten Karl Gustav Edler von Rennenkampff (–1794).

Rennenkampffide valdusse jäi mõis ligi kahesajaks aastaks, kuni maareformini 1919. aastal, kui kõik rüütlimõisad kuulutati riigi omanduseks. 1809. aastal pärandavara jagamise lepinguga sai Vao mõisa kreisikohtunik Andreas Karl Diedrich von Rennenkampff (1786–1852). Andreas von Rennenkampffi otsene pärija oli tema poeg tõeline riiginõunik Paul Magnus Reinhold Edler von Rennenkampff (1815–1887). Paul Reinhold von Rennenkampff suri vallalisena ja otseste pärijate puudumisel sai 1888. aastal Vao mõisa tema venna Adam Andreas von Rennenkampffi poeg Karl August Edler von Rennenkampff (1874–1934) ^[1], kes oli ka viimane Rakvere ja Vao mõisa omanik.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisasüda ehitati barokkstiilis kompleksina välja 1770.–1780. aastatel, kuid mõisa peahoone hävis 1918. aastal tulekahjus ning sellest on alles vaid keldriruumid ja vundament.