Viru-Jaagupi

Viru-Jaagupi
Pindala	2,7 km² (2020)
Elanikke	373 (1.01.2020)
EHAK-i kood:	9394
Koordinaadid	59° 15′ N, 26° 28′ E

Viru-Jaagupi on alevik Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.

Alevik paikneb 15 km maakonnakeskusest Rakverest kagus. Alevikku läbib Rakvere–Luige maantee. Alevikuga on kokku kasvanud põhjas Kehala ja kagus Voore küla. Maastikuliselt asub Viru-Jaagupi Pandivere kõrgustiku idanõlval paikneval tasandikul. Kõrgus üle merepinna on 120–130 meetrit.

2005. aastal oli alevikus 435 ja 2015. aastal 383 elanikku.

Ajalugu

Viru-Jaagupi asukohas on Taani hindamisraamatus mainitud Rõhu küla. See ala kuulus 13. sajandi algul Lemmu (Lemmun, Laemund) muinaskihelkonda. Viru-Jaagupi kirikukihelkond oli väiksem ja tekkis arvatavasti 1220. aastail. Viru-Jaagupi asula oli kihelkonna keskuseks nii administratiivselt kui ka kultuuriliselt. Seal asub Viru-Jaagupi kirik.

Kuni 1950. aastani kuulus alevik administratiivselt Küti valla koosseisu. Siis vallad kaotati ja moodustati Viru-Jaagupi külanõukogu. 1982. aastal viidi külanõukogu administratiivkeskus Vinni ning külanõukogu nimetati ümber Vinni külanõukoguks.

1999. aastal moodustati Vinni valla Viru-Jaagupi osavald.

Pärast 2017. aasta haldusreformi asub endises Viru-Jaagupi koolimajas Viru-Jaagupi teeninduspiirkond.

Hariduselu

Viru-Jaagupi Noorsoo kasvatuse Selts avas 1908. aastal Viru-Jaagupis uue paekivist koolihoone. Esimene koolijuhataja oli Julius-Osvald Kaljuvee. Kool töötas algul algkoolina, siis 6-klassilise koolina, seejärel 7-klassilise koolina, aastatel 1957–1965 Viru-Jaagupi keskkoolina. Keskkooli lõpetas viis lendu. Alates 1965. aastast oli Viru-Jaagupis 8-klassiline kool. Koolis oli avatud ka õhtukool töötavatele inimestele, kelle haridustee oli katkenud. Kool oli vahepeal ka 9-klassiline, siis põhikool, vahetult enne sulgemist 2001. aastal töötas algkoolina. Endises koolimajas asuvad Viru-Jaagupi raamatukogu ja noortetuba ning kuni 2019. aastani ka Viru-Jaagupi muuseum. (Viru-Jaagupi Muuseumi nime muudeti 29.8.2019 Vinni Vallavolikogu määrusega nr 13), uueks nimeks sai Vinni Vallamuuseum ja asukohaks Vinni alevik.)

Majandus

Enne teist maailmasõda elasid ja töötasid Viru-Jaagupis käsitöölised (rätsepad, sepad-lukksepad), kaupmehed (avatud oli mitu poodi), õpetajad, ametnikud (post ja side, teemeister), politsei, apteeker (apteek töötas aastatel 1904–2000), elukutseline fotograaf (J. ja V. Varimõis), oli pank (Viru-Jaagupi Ühispank, asutatud 1911).

Nõukogude perioodil asusid alevis MTJ ning hiljem kolhooside ja sovhooside keskused (toimus pidev majandite liitmine suuremaks). 1970. aastate esimesel poolel liideti Viru-Jaagupi sovhoos Vinni näidissovhoosiga. Enamik asula inimesi töötaski sel perioodil majandis. Teine suurem tööandja oli pärast sõda Teedevalitsuse teemeistri piirkond. 1980. aastatel rajas Vinni sovhoos majandi vajaduste tarbeks uue puidutsehhi.

Vaatamisväärsusi

• Viru-Jaagupi kirik ja pastoraadi hoone (Viru-Jaagupi vanim puithoone), rõngasristid (17. sajand) ja represseeritute mälestusmärk (avati 1989) kirikuaias
• Paekivist koolimaja hoone, muuseum koolimajas, koolimaja aias mälestuskivi Kristjan ja Paul Rauale
• Kaupmees Juljus Karja 1914. aastal ehitatud paekivist kauplusehoone

Viru-Jaagupiga seotud tuntud inimesi

• Julius Osvald Kaljuvee (1869–1940) – töötas Viru-Jaagupi haridusseltsi kooli juhatajana. Andis välja mineraloogia- ja geoloogiaalaseid raamatuid. Esimesena juhtis trükisõnas tähelepanu Kaali järve meteoriitsele tekkele.
• Herbert Salu (1911–1988) – kirjanik ja kirjandusteadlane. Töötas õpetajana Viru-Jaagupi algkoolis
• Kristjan Raud (1865–1943) ja Paul Raud (1865–1930) – eesti kunsti suurmehed sündisid Viru-Jaagupis ja õppisid Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis.
• Aksel Mark (1913–2014) töötas pärast Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna lõpetamist Viru-Jaagupis ja Rakveres agronoomina. 1937. aastast oli Virumaa Teataja ajakirjanik. Paguluses oli lõi kaasa Eesti eksiilvalitsuse tegevuses ja ajakirjanduses.
• Ferdinand Veike (1924–2015) – lavastaja ja näitleja. Kodu Saueaugu külas, haridusteed alustas Viru-Jaagupi koolis.
• Jaan Kiivit seenior
• Madis Oviir