Vihula mõis

Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valda.

Härrastemaja

Mõisakompleks õhust

Mõisa härrastemaja trepp

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vihula mõisa on esmamainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale.

17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame.

1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni^[1] ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel.

19. sajandil rajati hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi.

Vihula mõisa peahoone sai praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoone Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati.^[2] Mõisa sissesõidutee allee^[3] äärde Vihula mõisa väravapostidele^[4] rajati Schubertite vapid.

Mõisaansamblist on säilinud üle 20 hoone, mis on pärit mitmest eri ajastust. Mälestisteks on neist tunnistatud Vihula mõisa peahoone, tõllakuur^[5], ait^[6], valitsejamaja^[7], kohvimaja^[8], kaks keldrit^[9]^[10], käsiait-tuvila^[11], palmimaja^[12], pesuköök^[13], jääkelder^[14], möldrimaja^[15], vesiveski^[16], veskitamm^[17], viinaköök-nuumhärgade tall^[18], moonakatemaja^[19], karjalaut^[20], sepamaja^[21], sepikoda^[22], tuuleveski^[23] ja Vihula mõisa magasiait^[24].^[25], Vihula mõisa piirdemüürid^[26].

Väravapost

Schubertite perekonna vapp mõisa väravapostidel

Mõisa allee

Vahtraallee Vihula mõisa pargis

Vihula Musitorn, Vihula mõisa piirdemüüris

Vihula mõisa park[muuda | muuda lähteteksti]

Vihula mõisa park paikneb Mustoja vahelduva reljeefiga kaldaterrassidel. 10 ha + 18 ha parkmets on läbinisti kujundatud vabaplaneeringulisena.^[27]

1982. aasta Vihula Invaliididekodu tulekahju järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud restaureerimistööd, samuti restaureeriti mõisakompleksi Taani-Inglise ühisettevõte Unique Hotels poolt^[28] aastatel 2008–2012.

Vihula Mõisa spaa ja hotell[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses. Pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutsevad hotell ja Vihula mõisa ökospaa.

Territooriumil on eksponeeritud Vihula mõisa peahoone, tuvimaja, õliait, pesuköök, palmimaja, teemaja, päikesekell, mõisaõuekelder, õueterass, paadimaja, tagamõisahoone, paadisillad, kuradisild, Musitorn, konverentsikeskusena - ait, mõisaaed, kuur - vanasõidukite ekspositsiooniga, kasvuhoone, tõllakuur - spaa keskuse hoonena, Tõotuste saar, tuuleveski, Kaval-Antsu Kõrts - jääkeldris, Kaval-Antsu aed, möldrimaja, vesiveski, veetamm, Vihula Mõisa Viinamuuseum^[29] - Vihula mõisa viinavabriku hoones, Ville Frederike hoone, looduseada, Kaval-Antsu mets, jahimajad, minigolfi rajad, kontserdilava ja suvekohvik, mõisapark, sepikoda, hobusetall, karjalaut, laadaplats, laste mänguväljak, discgolfi rada, Villa Alexandria.

Mõisale kuulub tehnikamälestisena arvele võetud sõiduauto Berliet.