Essu mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Essu mõisa peahoone

Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonna Haljala valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated Essu mõisast pärinevad 1496. aastast, mil mõis kuulus von Wrangellidele. Seejärel omandasid mõisa Krusensternid, kui 1794. aastal Karl Adolph Krusenstierni pärija Carolina von Krusensterni kaasavarana läks mõis aga 1840. aastal Dellingshausenite valdusse. Carolina ja tema mehe parun Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärandusejagamise lepingu järgi sai Essu, Hulja mõisa koos Kruusimäega, Undla mõisa koos Räsna juurde kuuluva külaga Pilo, Andja ja Toomla mõisa nende poeg Karl Thomas von Dellingshausen. 1849. aastal müüs Karl Thomas von Dellingshausen Toompea kodanikule Andreas Goldbergile Essu mõisa juurde kuuluva Tammispea karjamõisa. 1857. aastal andis meeskohtunik Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, Essu ja Undla mõisad pärandina oma pojale ooberstleitnant Friedrich von Dellingshausenile jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1868. aastal müüs Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen Andja ja Essu mõisad ning mõisamaakoha Thomel oma vennale kaardiväe erupolkovnikule Iwan von Dellingshausenile hinnaga 125 000 hõberubla. Iwan von Dellingshauseni (surn 11.09.1875) ja paruness Pauline Friedericke Emilie von Dellingshauseni (surn 13.03.1892) surma järel olid pärijad on võrdsetes osades tema tütred Alexandrine ja Julie, kelle kinnistati 1893. aastal Essu ja Andja mõisad. Järgmisteks omanikeks said Ungern-Sternbergid. Pärijatevahelisel kokkuleppel sai paruness Julie Therese von Ungern-Sternberg (sünd von Dellingshausen) Essu mõisa 165 000 rubla eest ja Andja mõisa (804 tessatini) 49 017 rubla eest. 1902. aastal ostis ta mõisamaatükk Tammispe 21 000 rubla eest ja liitis taas Essu mõisaga[1]. Mõisa omanik enne võõrandamist 1919. aastal oli Julie Therese von Ungern-Sternberg.

Mõisahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone ehitati 1820.–1830. aastatel ühekorruselise klassitsistliku kiviehitisena, kuid ehitati 1894 arhitekt Friedrich Modi projekti järgi ümber historitsistlikuks.

1978. aastal lisati hoonele mahukas juurdeehitis, millega muudeti tugevalt mõisahoone ilmet.

Tänapäeval on mõis eravalduses ning kasutusel turismiteenuseid pakkuva majutus- ja söögikohana.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]