Pelikan

Pelikan
Pelikan
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Pelikanlased Pelecanidae;
Perekond	Pelikan Pelecanus;
Liik	Pelikan;
Binaarne nimetus
	Pelecanus onocrotalus; Linnaeus, 1758
	; Pelikani levila; – pesitsusala,; – paigalind,; – talvitusala

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Pelikan (perekond); Ukraina raketi kohta vaata artiklit FP-7 Pelikan

Pelikan ehk roosapelikan (Pelecanus onocrotalus) on pelikaniliste seltsi kuuluv liik linde.

Välimus

Isaslind on 175 cm pikk, emaslind 148 cm. Tiibade siruulatus on 226–360 cm. Isaslinnu noka pikkus on 347–471 mm, emaslinnul 289–400 mm. Isaslind kaalub 9–15 kg, emaslind 5,4–9 kg. ^[2]

Sulestik on peamiselt valge. Labahoosuled ja välimised küünrahoosuled on mustad, sisemised küünrahoosuled on hallid. Nokk on roosa, nokapaun on kollane.^[3]

Pulmarüüs on sulestik roosakas, rinnal on kollane laik. Nokk on oranžikaskollane, nokatüvik on hallikassinine.^[3]

Noorlinnu ülapool on hallikaspruun, alapool on määrdunudvalge.^[2]

Vastkoorunud pojad on sulgedeta. Udusuled on pruunikasmustad.^[3]

Levik

Pesitsusala ulatub Ida-Euroopast Lääne-Mongooliani, talvitusala Kirde-Aafrikast Põhja-Indiani. Sahara-taguses Aafrikas ning üksikutes kohtades Indias ja Vietnamis elab aasta läbi.^[2]

Eestis on pelikan haruldane eksikülaline.^[4] Esimest korda märgati Eestis pelikani 1953. aastal Pärnumaal Käomardi lahes.^[5]

Elavad järvede, deltade ja laguunide ääres ning soodes. Eelistavad madalikke, kuid neid on nähtud ka 1372 m kõrgusel merepinnast.^[2]

Toitumine

Pelikanid toituvad kaladest. Euroopas eelistavad karpkala, Hiinas söövad kefaale, Aafrikas kirevahvenlasi. Saagiks langevad kalad kaaluvad tavaliselt 300–600 g. Edela-Aafrikas söövad ka kuldkurk-kormorani mune ja poegi.^[2] Londonis St Jamesi pargis elavad pelikanid söövad mõnikord tuvisid.^[6]

Pelikan sööb päevas 900–1200 g kala. Püüavad kala varahommikul ja pärastlõunal, keskpäeval puhkavad. Võivad käia kala püüdmas pesitsuspaigast mitmesaja kilomeetri kaugusel.^[3]

Pesitsemine

Pelikanid on maaspesitsejad. Tavaliselt elavad suurtes kolooniates.^[2] Pesade tihedus on 1–1,55 pesa ruutmeetri kohta. Naaberpesade keskpunktide vahe on 77 cm, kitsastes oludes ka ainult 48 cm.^[3] Pesa ehitavad tavaliselt pilliroost ja okstest, kuid Aafrikas pesitsevad mõnikord peaaegu paljaste kivide peal.^[2]

Kaukasusest põhja pool elavad pelikanid ehitavad pesa aprilli lõpus ja munevad kuni mai kolmanda nädalani. Balkani poolsaarel pesitsejad munevad aprillist juunini. Aafrikas eelistavad kuiva aastaaega.^[7]

Kurnas 1–3 muna^[2], mis kaaluvad 152–226 g.^[8] Mune hauvad mõlemad vanemad^[9] 29–36 päeva. Pojad lahkuvad pesast 65–75 päeva vanuselt.^[2]

Looduslikud vaenlased

Pelikanide mune söövad raipekotkas, must-harksaba, lühisaba-ronk ja pühaiibis. Marabu, kilg-merikotkas ja raipekotkas söövad mõnikord noorlinde, kuid arvatakse, et nende mõju populatsioonile on ebaoluline. Mõnes piirkonnas on noorlindudele ohuks šaakalid, hüäänid ja lõvid. Täiskasvanud pelikane söövad mõnikord krokodillid ja haid.^[3]

Viited

↑ BirdLife International (2020). Pelecanus onocrotalus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 309. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 5 6 Johnsgard, Paul A. (1993). Cormorants, darters and pelicans of the world. Smithsonian institution press. Lk 347-351. ISBN 978-1-56098-216-6.
↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 141.
↑ Aare Mäemets (peatoim) jt (1968). Eesti järved. Tallinn: Valgus, lk 170.
↑ Clarke, James (30. oktoober 2006). "Pelican's pigeon meal not so rare". BBC.
↑ Nelson, Bryan (2005). Pelicans, cormorants and their relatives: Pelecanidae, Sulidae, Phalacrocoracidae, Anhingidae, Fregatidae, Phaethontidae. Bird families of the world. Oxford ; New York: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-857727-0.
↑ Jones, P. J. (8. september 2024). "Variability of Egg Size and Composition in the Great White Pelican (pelecanus Onocrotalus)". The Auk. 96 (2).
↑ Brown, L. H.; Urban, Emil K. (1969). "The Breeding Biology of the Great White Pelican Pelecanus Onocrotalus Roseus at Lake Shala, Ethiopia". Ibis (inglise). 111 (2): 199–237. DOI:10.1111/j.1474-919X.1969.tb02527.x. ISSN 1474-919X.

Välislingid

Pelikan andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2020). Pelecanus onocrotalus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 309. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Johnsgard-3] 1 2 3 4 5 6 Johnsgard, Paul A. (1993). Cormorants, darters and pelicans of the world. Smithsonian institution press. Lk 347-351. ISBN 978-1-56098-216-6.

[Kumari-4] Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 141.

[Mäemets-5] Aare Mäemets (peatoim) jt (1968). Eesti järved. Tallinn: Valgus, lk 170.

[Clarke-6] Clarke, James (30. oktoober 2006). "Pelican's pigeon meal not so rare". BBC.

[Nelson-7] Nelson, Bryan (2005). Pelicans, cormorants and their relatives: Pelecanidae, Sulidae, Phalacrocoracidae, Anhingidae, Fregatidae, Phaethontidae. Bird families of the world. Oxford ; New York: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-857727-0.

[Jones-8] Jones, P. J. (8. september 2024). "Variability of Egg Size and Composition in the Great White Pelican (pelecanus Onocrotalus)". The Auk. 96 (2).

[Brown-9] Brown, L. H.; Urban, Emil K. (1969). "The Breeding Biology of the Great White Pelican Pelecanus Onocrotalus Roseus at Lake Shala, Ethiopia". Ibis (inglise). 111 (2): 199–237. DOI:10.1111/j.1474-919X.1969.tb02527.x. ISSN 1474-919X.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]