Keava

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Keava

Elanikke: 270 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2903[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 57′ N, 24° 54′ Ekoordinaadid: 58° 57′ N, 24° 54′ E

Keava on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas. Alevik hakkas samanimelise raudteejaama ümber kujunema 20. sajandi alguses.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa ait-kelder
Mõisa peahoone varemed

Vanim teade Keavas asunud linnuse kohta on Vene kroonikates 1054. aastast (Kedipiv). See on üldse esimene kirjapanek Rapla maakonna paikade kohta. Keavast itta jääva Linnaaluste küla kohta on esmane teade aastast 1241 (Litnanas), Keava küla kohta 1410. aastast (Kedempe), selle asemele rajatud Keava mõisa kohta 1486. aastast (Kedenpäh).

Keava mägede lõunapiiril vastu põlde on üksik järskude nõlvadega küngas (kõrgus merepinnast 82 m). See on Linnamägi – muistne Keava linnus. Siinne kants oli Muinas-Harju lõunapoolseim kaitseehitis, mis leidude järgi otsustades rajati selle aastatuhande alguses. Siseõue pind oli 30x80 m, seda ümbritses kivivall, mis nüüdki veel jälgitav, ja tolle peal palktara. Novgorodi letopissist on teada, et 1054.aastal tegi äsja troonile tõusnud Kiievi-Novgorodi vürst Isjaslav Jaroslavitš oma esimese sõjaretke eestlaste maale, kus vallutas linnuse nimega Osek Kedipiv. See on ainuke kirjalik teade kantsi kohta.

Praegu varemeis olev Keava mõis ehitati ühtedel andmetel 1486. aastal, teistel andmetel eksisteeris ta vähemalt 60 a. varem.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Küla piirneb idas Keava rabaga, põhjas metsaste Keava-Esku jääaegsete servmoodustistega (125 ha, kaitse all alates 1961. aastast). Keava raba põhjaosas toodetakse freesturvast, kolmveerand rabast kuulub aga Keava sookaitsealasse (moodustati 1981. aastal, 1580 ha). Mõlemad kaitsealad kuuluvad nüüd Kõnnumaa maastikukaitsealasse.

Inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Keavas elanikke: 295[viide?]

Piirkonna külad on Kehtna-Nurme, Koogimäe, Linnaaluste, Ohekatku ja kokku elab piirkonnas elanikke 514.[viide?]

Kaevas on sündinud Pärnu komtuuriks olnud Konrad von Vietinghoff ja eesti sõjaväelane Karl Miil.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]