Jaan Eilart

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaan Eilart 1983. aastal

Jaan Eilart (24. juuni 1933 Pala, Paide rajoon – 18. mai 2006) oli eesti biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane.

Aastal 1957 asuti tema eestvedamisel Tartu Riiklikus Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena, aine õppejõud oli Jaan Eilart ise.

1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR), väidetavalt maailma vanima tudengite looduskaitseühenduse.[1]

1969. aastal juhtis Jaan Eilart Lahemaa rahvuspargi, mis oli rahvuspargina Nõukogude liidu esimene, rajamist ning osales hiljem juhendajana ka Komi, Armeenia, ja Tadžikistani rahvusparkide loomisel.

Jaan Eilart oli Eesti Looduskaitse Seltsi asutamiskomitee esimees, seejärel seltsi aseesimees, esimees ja hiljem auesimees.

1978. aastal valiti ta IUCN Ida-Euroopa Komitee presidendiks.

Muud kultuuriloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Eilart kuulus koos Voldemar Panso, August Sanga, Karl Adra, Juhan Smuuli, Friedebert Tuglase ja teistega oma kaasaegsete eesti kultuuritegelaste sõpruskonda, kellega koos käidi ajaloolistel kultuuri- ja loodusmatkadel.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjanik, kirjanik ja kunstikoguja Andres Eilart on Jaan Eilarti vennapoeg.

Kirikuõpetaja Anton Eilart oli Jaan Eilarti onu.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Heino Mardiste, Peep Mardiste. Ajalugu. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. (Kasutatud 14. aprillil 2010.)
  2. Raadiosaade "Kirjutamata memuaare. Jaan Eilart. 02.". Esmaeeter: 24. juuli 1983.
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3057

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]