Jalase
| Jalase | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
22,4 km² (2020)[1]  |
| Elanikke | 36 (1.01.2020) [1] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
2161[2] |
| Koordinaadid | 58° 58′ N, 24° 38′ E |
  | |
Jalase (jallai=jalakas, soome k. jalo- suur, jõuline, õilis)[3] on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.
Aastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Raikküla vallas.
Jalase küla arendustöö eest sai Aino-Helene Valgma 1993. aastal Eesti Taassünni auhinna.
Külakompleksis on 23 talu: Oosi, Aadu, Tiido-Joosepi, Otto, Mäe, Reinu, Andrekse, Matsi, Väljamardi, Otsa, Tiidotõnikse, Pikapõlma, Viina, Siimu, Männiku, Latsi-Sõelaveski, Sepa, Jalase koolimaja, Väljataguse, Pekla, Kerstiaugu, Leese, Neeruti.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Jalase küla mõiste võeti esmalt kasutusele juba 1241. aastal (küla nimi oli Jalaes, Taani dokumentide järgi Iales).[5] 1389. aastal mainitakse küla mõisaasemena, mis näitab, et enne jüriöö ülestõusu oli tekkinud Jalasele mõis.[3] 1389. aastal oli küla nimest saanud Yallas, mis oli vasallimõis 3 adramaaga. 1586. aastal sai küla nimeks Jallistkulle, 1700. aastal Jallas ning aastast 1900 on küla nimetatud Jalaseks.[5]
Külas tegutses ka külakool (1880 - 1961), mis hiljem on tegutsenud koolimuuseum. Praeguseks on see registreeritud kinnismälestisena.[6] Algkoolis õpetas 81 aasta jooksul 10 õpetajat ja 4 lühiajalist asendajat. Esimeseks koolmeistriks oli Jüri Nerva. Kooli õpilaspere suurus oli keskmiselt 20-30 õpilast, sõltuvalt sellest, mitme klassiga kool on töötanud ning kuidas koolipiirkond on muutunud. Peale kolhoosi moodustamist 1949. aastal, ei suudetud üle 12 aasta enam kooli töös hoida ning see suleti.[5]
20. sajandi keskpaigas tegutsesid Jalasel Jalase Haridusseltsi laulukoor, Jalase orkester, Jalase näitering, Jalase pritsimehed ja Jalase võrkpallimeeskond.[5]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 3,0 3,1 A. Paidla. "Jalase küla". eestigiid.ee. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ suuline allikas, Maret Evestus (30.03.2020)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Ülle Taimla, Aino Valgma (1997). Jalase küla aja ja looduse lood. Tallinn: Avita.
- ↑ "Jalase külakooli hoone". Kultuurimälestiste riiklik register. Vaadatud 31.03.2020.
