Märjamaa kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Märjamaa kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Merjama

kihelkonnakirik: Märjamaa Maarja kirik
Märjamaa Maarja kirik

Märjamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]

1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]

1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]

Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.[4]

Märjamaa kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat.[1]

  • Nõmmpere (Waldeck) poolmõis, eraldati Lümandu mõisast 1875. aastal
  • Orgita (Rosenthal) rüütlimõis
  • Paeküla (Paenküll) rüütlimõis
  • Pargi (Parkhof) poolmõis, eraldati Kõrvetaguse mõisast 1828. aastal
  • Päädeva (Pedua), Orgita kõrvalmõis
  • (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis
  • Sõtke (Sötküll) rüütlimõis
  • Uue-Kasti (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis
  • Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis, kuni u 1851. aastani rüütlimõis
  • Uuesalu (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud
  • Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis
  • Valgu (Walck) rüütlimõis
  • Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis[6]

Märjamaa kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Haimre vald (1866–1917)
  • Kasti vald (1866–1891)
  • Konuvere vald (1866–1891)
  • Kõrvetaguse vald (1866–1891)
  • Lümandu vald (1866–1868)
  • Lümandu vald (1868–1891)
  • Mõisamaa vald (1866–1891)
  • Märjamaa vald (1866–1917)
  • Orgita vald (1866–1891)
  • Paeküla vald (1866–1891)
  • Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
  • Sõtke vald (1866–1891)
  • Tolli vald (1866–1891)
  • Vaimõisa vald (1866–1896)[7]

Märjamaa kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[8]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Rapla valda.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
  2. Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
  3. "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem" Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011
  4. "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002
  5. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  6. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 96–97. 
  7. Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  8. Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]