Vigala kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Vigala kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Fickel

kihelkonnakirik: Vigala Maarja kirik

Vigala kihelkond (saksapäraselt Fickel, ladinapäraselt Figalensia) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangus Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

13. sajandi alguseni moodustasid ühtse Läänemaasse kuuluva muinaskihelkonna (nimi teadmata, vt Konuvere maalinn) hilisemad Vigala, Märjamaa ja Kullamaa kihelkond. Vaid hilisema Vigala kihelkonna Avaste piirkond võis kuuluda Soontagana kihelkonda.

Vigala kirikukihelkond moodustati tõenäoliselt juba 1230.–1240. aastatel. Kiriku (Vigala Maarja kirik) kohta on andmeid 1339. aastast, sellest ajast loeb oma sündi ka EELK Vigala Maarja kogudus.

13. sajandil läänistati piirkond Uexküllidele. Rajati kaks vasallilinnust – Velise vasallilinnus, Kivi-Vigala vasallilinnus. Hiljem, 18. sajandil kujunes Uexküllide suguvõsa peamõisaks Vana-Vigala mõis.

Vigala kihelkond on olnud läbi aegade suhteliselt tiheda asustusega, eriti suuremate jõgede kaldaalad. 1710. aastal elas kihelkonnas 3180. inimest. Samal aastal algas kihelkonnas laastav katkulaine. 1712. aastal elas kihelkonnas vaid 354. inimest. Tühjasid talusid oli 264 ja asustatud oli vaid 80 majapidamist. Seejärel saabus kihelkonda palju uusasunikke Lõuna-Eestist (peamiselt Tartumaalt). Elanike arv hakkas seejärel kiiresti kasvama. 1858. aastal elas kihelkonnas üle 8800 inimese (võrdluseks tänapäeval elab kihelkonna alal alla 2000 inimese).

Juba keskajast alates on kihelkonna alal tegeldud linakasvatusega, mis oli ka peamine tuluallikas 19. sajandil, kui Vigala kihelkonnast oli kujunenud Läänemaa kõige jõukaim piirkond. 1880. aastaks oli kihelkonnas ostetud vabaks 23,3% taludest. Selle tulemusega oli Vigala Läänemaal esikohal. Sealse jõukuse tõttu nimetati Vigala kihelkonda “Läänemaa Mulgimaaks”.

1880. aastatel pöördus palju inimesi õigeusku, eriti Velise piirkonnas. Veel samal aastakümnel ehitati ka Velise õigeusu kirik.

1905. aastal osalesid Vigala kihelkonna inimesed aktiivselt mässus. Talupojad põletasid maha mitmeid mõisaid (Veilse, Jädivere ja Vana-Vigala mõisad). Velises koguni kuulutati välja Velise vabariik. 1906. aasta jaanuaris suruti mäss veriselt maha.

Vigala kirikukihelkond likvideeriti 1925. aastal, mil kaotasid üle Eesti kirikukihelkonnad haldusüksusena oma tähtsuse.

Vigala vöökirja kasutab tänapäeval piimatööstus Farmi kodujuustupakenditel.

Vigala kihelkonnas 19. sajandini eksisteerinud mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Vigala kihelkonna vallad 1920. aastatel[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevase haldusjaotuse järgi kuulub Vigala kihelkonna lääne- ja keskosa Vigala valda ja idaosa Märjamaa valda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]