Vigala kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kihelkonnast; muude kasutuste kohta vaata lehekülge Vigala

Vigala kihelkond

Saksa keeles Kirchspiel Fickel
Ladina keeles parochia Figalensia

Elanikke: 8800 (1858. aastal)
Kihelkonnakirik: Vigala Maarja kirik
Vigala Maarja kirik.

Vigala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.

Eestimaa kubermangu Haapsalu kreis. Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vigala vald sai valla õigused esimesena Eestis juba 1789. aastal. 14. juulil 2014.a täitus 225 aastat "Vigala õiguse" kehtestamisest, millega algas vallaametnikega valdade loomine Eestis.[viide?]

Hilisemad Vigala, Märjamaa ja Kullamaa kihelkond moodustasid XIII sajandi alguseni ühtse Läänemaa koosseisu kuulunud muinaskihelkonna, mille nimi pole praegu teada; ainult Avaste piirkond oli tollal ilmselt Soontagana kihelkonna osa. Kirikukihelkond rajati Vigalas tõenäoliselt 1230.−1240. aastatel. Kiriku kohta on teateid 1339. aastast.

Juba XIII sajandil läänistati piirkond Saare-Lääne piiskopkonna võimsale Uexküllide vasallisuguvõsale, kes rajasid siia Vigala ja Velise linnuse. Nende valduste keskuseks kujunes alates XVIII sajandist Vana-Vigala mõis, mis perekonnatraditsiooni kohaselt kuulus neile 700 aastat.

Aastatel 1884–1886 pöördus kokku umbes 500 kihelkonna elanikku õigeusku, eriti Velise piirkonnas. Aastatel 1888–1889 ehitati õigeusklike tarbeks Velise õigeusu kirik.

1905. aastal osalesid Vigala kihelkonna inimesed aktiivselt revolutsioonisündmustes, mille käigus põletati maha Veilse, Jädivere ja Vana-Vigala mõis. Velisel kuulutati koguni välja Velise vabariik. 1906. aasta jaanuaris suruti kohalik mäss veriselt maha.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Vigala kihelkonna asustus on läbi aegade olnud suhteliselt tihe. 1710. aastal elas kihelkonnas 3180 inimest. Kuid samal aastal puhkenud katku tõttu langes elanike arv drastiliselt ja 1712. aastal elas kihelkonnas vaid 354 inimest; asustatud oli vaid 80 majapidamist, 264 olid tühjad. Elanikkond hakkas taas kasvama Lõuna-Eestist, peamiselt Tartumaalt sisserännanud uusasunike arvelt. 1858. aastal oli kihelkonnas elanikke üle 8800.

Linakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajast saadik oli kihelkonna oluliseks tegevusalaks linakasvatus. XIX sajandiks oli sellest kujunenud peamine tuluallikas ja kihelkond oli siis Läänemaa kõige jõukam piirkond. Paikkonna rikkus kajastus ühtlasi selles, et 1880. aastaks oli taludest päriseks ostetud 23,3%; selle näitajaga oli Vigala tervel Läänemaal esikohal. Tänu jõukusele kutsuti kihelkonda Läänemaa Mulgimaaks.

Vigala kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Vigala kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Vigala kihelkonna vallad 1920. aastatel[muuda | muuda lähteteksti]

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

Vigala vöökirja kasutab tänapäeval oma kodujuustupakenditel piimatööstus Farmi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]