Vana-Vigala

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vana-Vigala
Vana-Vigala mõisa peahoone 04.JPG
Vana-Vigala mõisa peahoone (2015)
Pindala 15,9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 270 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 9007[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 47′ N, 24° 15′ E
Vana-Vigala (Eesti)
Vana-Vigala

Vana-Vigala on Raplamaa küla Märjamaa valla põhjaosas Jädivere-Silla maantee ääres ning Vigala jõe mõlemal kaldal. Külast lähtuvad valdadevahelised teed Paekülla ja Rumba kaudu Kirblasse ning kohalikud teed Tiduverre, Avastesse ja Läti külla.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vigala valda. Küla jaguneb põhiosas kaheks: Vana-Vigala mõisa naabruses olevaks asulaks ja Vigala raudteejaama juures olevaks jaamaasulaks.

Vana-Vigala on valla loodepoolse osa keskseim asula. Külas on lasteaed, põhikool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, kauplus, apteek, kultuurimaja ning raamatukogu.

Omapärase loodusnähtusena esineb külas Vana-Vigala jääratas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vigala valda.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Hirvepark

Huviväärsemad objektid on Vana-Vigala mõis, mõisa park, Näljamüür, Hirvepark, mõisaalleed, Vana-Vigala mõisa kalmistu, Vana-Vigala ohvrihiis ning endine Vigala raudteejaamakompleks (jaamahoone, veetorn, kaubaait, veevõtuhüdrant ja raudteelaste elamud).

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

1988. aastast toimub Vana-Vigalas eesti koorijuhtide suveseminar, mis lõpeb kontsertidega.[4]

Rahvamajas töötavad aasta läbi mitmesugused kollektiivid. Vigala raudteejaama hoones tegutseb Vana-Vigala raamatukogu.

2004. aastast toimuvad külastuspäevad "Unustatud mõisate" külastusmängu raames.

2002. aastast toimub suvel folkloorilaager lastele.[5] Igal aastal toimub Vana-Vigalas Hard Rock Laager.

2014. aastast tegutseb 20-kohaline kinosalong.[6] Sügiseti toimub pika traditsiooniga Poti laat.

Rahvatants Poti laadal (2015)

Paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Küla jaguneb põhiosas kaheks: Vana-Vigala mõisa naabruses olevaks asulaks ja jaamaasulaks endise kitsarööpmelise raudteetammi ja jaamakompleksi juures. Kaks tihehoonestuse ning kohati korterelamutega külaosa on üksteisest 2 km kaugusel. Kahe külaosa vahele jäävad hajaasustusena eramud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Vigala mõisa viinavabrik

Tõenäoliselt oli Vana-Vigala piirkond asustatud juba muinasajal. Seda tõestavad muistised. Vigala jõe vasakpoolsel kaldal on osaliselt säilinud ka kuni 18. sajandini kasutatud ohvrihiis, mille korrastamisele ja kohalikele elanikele teadvustamisele on kaasa aidanud kuni 1980. aastateni Vana-Vigalas elanud Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass.

Vana-Vigala küla kohta on vanimad teated kirjalikes allikates 1389. aastast (Sickenkoschka). Vana-Vigala mõisa kohta on teateid aastast 1426 (Sikenkos). Sikenkose (mõningatel andmetel Siganuse) küla nime kasutati 18. sajandi lõpuni, kui rajati Vana-Vigalasse Uexküllide suguvõsa üks peamõisaid. Seejärel levis Vana-Vigala ehk saksapäraselt Alt-Fickel.

18. sajandi lõpust pärinevad kaks suurt Vana-Vigala parki: Vana-Vigala mõisa park ja Hirvepark.

1841. aastal avati Vana-Vigalas esimene maapiirkonda rajatud tütarlastekool. Hiljem asutati kooli baasil Vanamõisas Peru kool. 1920. aastast töötab Vana-Vigalas kutseõppeasutus ja 1975. aastast taas põhikool.

1869. aastal oli piirkonnas suur viljaikaldus, mistõttu ohustas elanikke tõsine näljaoht. Mõis otsustas elanikele anda tööd mõisapargi piirdemüüri ehitamisel. Kuna Vigala piirkonnas viirsavises pinnases ehituseks sobivaid kive ei leidu, toodi kivid üle Avaste soo taliteed pidi Koongast. Vastutasuks andis mõis ehitajatele leivavilja. Sellest ajast kannab tänaseni säilinud pargi piirdeaed nime Näljamüür.

1905. aastal sattus Vana-Vigala mõis mässu tulipunkti. Talupojad põletasid ja rüüstasid mõisa. Hiljem taastati mõis veidi uuendatud kujul.

1930. aastatel tehti Vigala jõel süvendustöid, mille käigus pehmel viirsavipinnasel toimus maalihkeid. Ühe käigus vajus osaliselt kokku vesiveskihoone. Varasemast ajast on teada sarnane maalihe 1772. aastast, kui libises jõkke Vana-Vigala mõisahoone.

Aastatel 19311968 läbis küla lõunaosa Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee. Vana-Vigala piiresse rajati Vigala jaam, mille naabrusse tekkis tihehoonestusega asula.

Nõukogude perioodil kujundati Vana-Vigalast "Vabaduse" kolhoosi keskasula. Ehitati ka hulgaliselt kortermaju. 1989. aastal oli Vana-Vigala Eesti suurim küla 1028 elanikuga. Kolhoosi õigusjärglane "Vabaduse" põllumajandusühistu lagunes lõplikult 1994. aastal. Suurima tööandja kadumisega hakkas küla elanike arv kiiresti vähenema.

Mängufilm ja kultuuritegelased[muuda | muuda lähteteksti]

Külas toimusid ajaloolise mängufilmi "Jõulud Vigalas" võtted[7]. Vana-Vigalast on pärit Tarvi Thomberg ja Tiina Kaalep. Seal on elanud Eduard Ahrens, Mihkel Aitsam, Veljo Tormis ja Vigala Sass.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. "XXXII koorijuhtide ja muusikaõpetajate seminarlaager VIGALA 2014". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2018. Vaadatud 8. novembril 2014.
  5. Folklooriselts "Kiitsharakad"
  6. Pärna turismitalu koduleht[alaline kõdulink]
  7. Jõulud Vigalas (1980). Täiendandmed Eesti filmi andmebaas (vaadatud 29.04.2016)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]