Mine sisu juurde

Vana-Vigala

Allikas: Vikipeedia
Vana-Vigala
Vana-Vigala mõisa peahoone (2015)
Pindala: 15,9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 280 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 9007[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 47′ N, 24° 15′ E
Vana-Vigala (Eesti)
Vana-Vigala
Kaart

Vana-Vigala on Raplamaa küla Märjamaa valla põhjaosas Jädivere-Silla maantee ääres ning Vigala jõe mõlemal kaldal. Külast lähtuvad valdadevahelised teed Paekülla ja Rumba kaudu Kirblasse ning kohalikud teed Tiduverre, Avastesse ja Läti külla.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vigala valda.

Küla jaguneb põhiosas kaheks: Vana-Vigala mõisa naabruses olevaks asulaks ja jaamaasulaks endise kitsarööpmelise raudteetammi ja jaamakompleksi juures. Kaks tihehoonestuse ning kohati korterelamutega külaosa on üksteisest 2 km kaugusel. Kahe külaosa vahele jäävad hajaasustusena eramud.

Vana-Vigala on valla loodepoolse osa keskseim asula. Külas on lasteaed, põhikool, Raplamaa Rakendusliku Kolledži Vana-Vigala õppekoht, kauplus, apteek, rahvamaja ja raamatukogu.

Hirvepark

Huviväärsemad objektid on Vana-Vigala mõis, mõisa park, Näljamüür, Hirvepark, mõisaalleed, Vana-Vigala mõisa kalmistu, Vana-Vigala ohvrihiis ning endine Vigala raudteejaamakompleks (jaamahoone, veetorn, kaubaait, veevõtuhüdrant ja raudteelaste elamud).

Omapärase loodusnähtusena esineb külas Vana-Vigala jääratas.

Vana-Vigala raamatukogu asub endises Vigala raudteejaama hoones

Alates 1988. aastast toimub Vana-Vigalas eesti koorijuhtide suveseminar, mis lõpeb kontsertidega.[4]

Rahvamajas tegutsevad aasta läbi mitmesugused kollektiivid. Vigala raudteejaama hoones tegutseb Vana-Vigala raamatukogu.

2004. aastast toimuvad külastuspäevad "Unustatud mõisate" külastusmängu raames.

2002. aastast toimub suvel folkloorilaager lastele.[5] Igal aastal toimub Vana-Vigalas Hard Rock Laager.

2014. aastast tegutseb 20-kohaline kinosalong.[6] Sügiseti toimub pika traditsiooniga Poti laat.

Endise raudteejaama veetorn
Vana-Vigala mõisa viinavabrik

Tõenäoliselt oli Vana-Vigala piirkond asustatud juba muinasajal. Seda tõestavad muistised. Vigala jõe vasakul kaldal on osaliselt säilinud ka kuni 18. sajandini kasutatud ohvrihiis, mille korrastamisele ja kohalikele elanikele teadvustamisele on kaasa aidanud kuni 1980. aastateni Vana-Vigalas elanud Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass.

Vana-Vigala küla kohta on vanimad teated kirjalikes allikates 1389. aastast (Sickenkoschka). Vana-Vigala mõisa kohta on teateid 1426. aastast (Sikenkos). Sikenkose (mõningatel andmetel Siganuse) küla nime kasutati 18. sajandi lõpuni, kui rajati Vana-Vigalasse Uexküllide suguvõsa üks peamõisaid. Seejärel levis Vana-Vigala ehk saksapäraselt Alt-Fickel.

18. sajandi lõpust pärinevad kaks suurt Vana-Vigala parki: Vana-Vigala mõisa park ja Hirvepark.

Mälestuskivi endise Vana-Vigala mõisa peahoone ees

1841. aastal avati Vana-Vigalas esimene maapiirkonda rajatud tütarlastekool. Hiljem asutati kooli baasil Vanamõisas Peru kool. 1920. aastast töötab Vana-Vigalas kutseõppeasutus ja 1975. aastast taas põhikool.

1869. aastal oli piirkonnas suur viljaikaldus, mistõttu ohustas elanikke tõsine näljaoht. Mõis otsustas elanikele anda tööd mõisapargi piirdemüüri ehitamisel. Kuna Vigala piirkonnas viirsavises pinnases ehituseks sobivaid kive ei leidunud, toodi kivid üle Avaste soo taliteed pidi Koongast. Vastutasuks andis mõis ehitajatele leivavilja. Sellest ajast kannab tänaseni säilinud pargi piirdeaed nime Näljamüür.

1905. aastal sattus Vana-Vigala mõis mässu tulipunkti. Talupojad põletasid ja rüüstasid mõisa. Hiljem taastati mõis veidi uuendatud kujul.

1930. aastatel tehti Vigala jõel süvendustöid, mille käigus toimus pehmel viirsavipinnasel maalihkeid. Ühe käigus vajus osaliselt kokku vesiveskihoone. Varasemast ajast on teada sarnane maalihe 1772. aastast, kui libises jõkke Vana-Vigala mõisahoone.

Aastatel 1931–1968 läbis küla lõunaosa Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee. Vana-Vigala piiresse rajati Vigala jaam, mille naabrusse tekkis tihehoonestusega asula.

Nõukogude perioodil kujundati Vana-Vigalast "Vabaduse" kolhoosi keskasula. Ehitati ka hulgaliselt kortermaju. 1989. aastal oli Vana-Vigala Eesti suurim küla 1028 elanikuga. Kolhoosi õigusjärglane "Vabaduse" põllumajandusühistu lagunes lõplikult 1994. aastal. Suurima tööandja kadumisega hakkas küla elanike arv kiiresti vähenema.

Mängufilm ja kultuuritegelased

[muuda | muuda lähteteksti]

Külas toimusid ajaloolise mängufilmi "Jõulud Vigalas" võtted[7]. Vana-Vigalast on pärit Tarvi Thomberg ja Tiina Kaalep. Seal on elanud Eduard Ahrens, Mihkel Aitsam, Veljo Tormis ja Vigala Sass.

  1. ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 15.01.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ "XXXII koorijuhtide ja muusikaõpetajate seminarlaager VIGALA 2014". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2018. Vaadatud 8. novembril 2014.
  5. ↑ Folklooriselts "Kiitsharakad"
  6. ↑ Pärna turismitalu koduleht[alaline kõdulink]
  7. ↑ Jõulud Vigalas (1980). Täiendandmed Eesti filmi andmebaas (vaadatud 29.04.2016)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vana-Vigala&oldid=6987330"