Vana-Vigala

Allikas: Vikipeedia
Vana-Vigala

Elanikke: 288 (31.12.2011)[1]

EHAKi kood: 9007
Koordinaadid: 58° 47′ N, 24° 15′ Ekoordinaadid: 58° 47′ N, 24° 15′ E
Vana-Vigala (Eesti)
Vana-Vigala

Vana-Vigala on Raplamaa küla Vigala valla põhjaosas Jädivere-Silla maantee ääres ning Vigala jõe mõlemal kaldal. Külast lähtuvad valdadevahelised teed Paekülla ja Rumba kaudu Kirblasse ning kohalikud teed Tiduverre, Avastesse ja Läti külla.

Vana-Vigala on valla loodepoolse osa keskseim asula. Külas on lasteaed, põhikool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, kauplused, apteek, kultuurimaja ning raamatukogu.

Vana-Vigala on rikkaliku ajalooga paik. Siin toimusid ajaloolise mängufilmi Jõulud Vigalas võtted[2]. Vana-Vigalast on pärit Tarvi Thomberg ja Tiina Kaalep. Seal on elanud Eduard Ahrens, Mihkel Aitsam, Veljo Tormis ja Vigala Sass.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Huviväärsemad objektid on Vana-Vigala mõis, mõisa park, Näljamüür, Hirvepark, mõisaalleed, Vana-Vigala mõisa kalmistu, Vana-Vigala ohvrihiis ning endine Vigala raudteejaamakompleks (jaamahoone, veetorn, kaubaait, veevõtu hüdrant) ja raudteelaste elamud.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 1988 toimub eesti koorijuhtide suveseminar, mis lõpeb kontsertidega. [3]

Rahvamajas töötavad aastaringselt mitmesugused kollektiivid. Vigala raudteejaama hoones tegutseb Vana-Vigala raamatukogu.

Aastast 2002 toimub suvel folkloorilaager lastele.[4]

Aastast 2004 toimuvad külastuspäevad Unustatud mõisate külastusmängu raames.

Igal aastal toimub Vana-Vigalas Hard Rock Laager.

Aastast 2014 tegutseb 20-kohaline kinosalong.[5]

Rahvatants Poti laadal (2015)

Sügiseti toimub pikaajaliste traditsioonidega Poti laat.

Paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Küla jaguneb põhiosas kaheks – Vana-Vigala mõisa naabruses olevaks asulaks ja jaamaasulaks endise kitsarööpmelise raudteetammi ja jaamakompleksi juures. Kaks tihehoonestuse ning kohati korterelamutega külaosa on üksteisest 2 km kaugusel. Kahe külaosa vahele jäävad hajaasustusena eramud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Vigala mõisa viinavabrik

Tõenäoliselt oli Vana-Vigala piirkond asustatud juba muinasajal. Seda tõestavad muistised. Vigala jõe vasakpoolsel kaldal on osaliselt säilinud ka kuni 18. sajandini kasutatud ohvrihiis, mille korrastamisele ja kohalikele elanikele teadvustamisele on kaasa aidanud kuni 1980. aastateni Vigalas elanud Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass.

Vana-Vigala küla kohta on vanimad teated kirjalikes allikates 1389. aastast (Sickenkoschka). Vana-Vigala mõisa kohta on teateid aastast 1426 (Sikenkos). Sikenkose (mõningatel andmetel (Siganuse) küla nime kasutati aktiivselt 18. sajandi lõpuni, kui rajati Vana-Vigalasse Uexküllide suguvõsa üks peamõisasid. Seejärel levis Vana-Vigala ehk saksapäraselt Alt-Fickel.

18. sajandi lõpust pärinevad kaks suurt Vana-Vigala parki – mõisapargid (Vana-Vigala mõisa park ja Hirvepark).

1841. aastal avati Vana-Vigalas esimene maapiirkonda rajatud tütarlastekool. Hiljem asutati kooli baasil Vanamõisas Peru kool. 1920. aastast töötab Vana-Vigalas kutseõppeasutus ja aastast 1975 taas põhikool.

1869. aastal oli piirkonnas suur viljaikaldus, mistõttu ohustas elanikke tõsine näljaoht. Mõis otsustas elanikele anda tööd mõisapargi piirdemüüri ehitamisel. Kuna Vigala piirkonnas viirsavises pinnases ehituseks sobivaid kive ei leidu, toodi kivid üle Avaste soo taliteed pidi Koongast. Vastutasuks andis mõis ehitajatele leivavilja. Sellest ajast kannab tänaseni säilinud pargi piirdeaed nime Näljamüür.

1905. aastal sattus Vana-Vigala mõis mässu tulipunkti. Talupojad põletasid ja rüüstasid mõisa. Hiljem taastati mõis veidi uuendatud kujul.

1930. aastatel teostati Vigala jõel süvendustöid, mille käigus pehmel viirsavipinnasel toimus maalihkeid. Ühe käigus vajus osaliselt kokku vesiveskihoone. Varasemast ajast on teada sarnane maalihe 1772. aastast, kui libises jõkke Vana-Vigala mõisahoone.

Aastatel 19311968 läbis küla lõunaosa Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee. Vana-Vigala piiresse rajati Vigala jaam, mille naabrusesse tekkis tihehoonestusega asula.

Nõukogude perioodil kujundati Vana-Vigalast "Vabaduse" kolhoosi keskasula. Ehitati ka hulgaliselt kortermaju. 1989. aastal oli Vana-Vigala Eesti suurim küla 1028 elanikuga. Kolhoosi õigusjärglane "Vabaduse" põllumajandusühistu lagunes lõplikult 1994. aastal. Suurima tööandja kadumisega hakkas küla elanike arv kiiresti kahanema.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]