Pühakiri

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kaanon (religioon))
Jump to navigation Jump to search

Pühakiri ehk kaanon, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate kirjalike tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.

Kristlus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest. Selle keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Piibel[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Piibel

Piibel (ka 'Pühakiri' või 'Jumala Sõna') on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Vana Testament[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vana Testament

Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Vanas Testamendis on 39 raamatut, millele lisandub veel 19 deuterokanoonilist raamatut ehk apokriivat.

Uus Testament[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Uus Testament

Uus Testament koosneb 27 raamatust. Neli esimest on evangeeliumid , mis kirjeldavad Jeesuse elu; järgnevad "Apostlite teod", mis kirjeldavad koguduste moodustamist pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist; valik eri autorite kirju kogudustele ning apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat.

Judaism[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Judaism

Judaism, ka juudi usk, juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos, on peamiselt juudi rahva usund, üks aabrahamlikest religioonidest.

Tanah[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tanah

Tanah (heebrea: תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; eesti keeles on kasutatud ka vormi Tanak) on judaismi pühakiri, mille sisu vastab kristliku piibli Vanale Testamendile.

Toora[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Toora

Toora (heebrea תורה; Pentateuh ehk Viisraamat), vastab kristliku piibli viiele Moosese raamatule.

Nevi'im[muuda | muuda lähteteksti]

Nevi'im (heebrea נביאים; Prohvetid), vastab kristliku piibli prohvetite raamatutele.

Ketuvim[muuda | muuda lähteteksti]

Ketuvim (heebrea כתובים; Kirjad), vastab kristliku piibli ülejäänud raamatutele – Psalmid ehk Laulud, Iiob, Õpetussõnad, Rutt, Ülemlaul, Koguja, Nutulaulud, Ester, Taaniel, Esra, Nehemja ning Ajaraamat.

Talmud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Talmud

Talmud (heebrea keeles תלמוד‎ 'õpetus', 'õppimine') on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr, mis koosneb 63 osast ja 517 peatükist ning sisaldab tuhandete rabide õpetusi, arvamusi ja arutelusid paljudel usulistel teemadel.

Islam[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Islam

Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest ja üks aabrahamlikest religioonidest.

Koraan[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Koraan

Koraan (araabia keeles: أَلْقُرآن (al-qur'ān)) on islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.

Budism[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Budism

Budism (ka Buddha õpetus või Buddha dharma) on 6.5. sajandil eKr elanud Siddhattha Gotama (sanskriti k. Siddhārtha Gautama) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur; üks maailmareligioonidest.

Tipitaka[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tipitaka

Tipiṭaka või Tripitaka (paali keeles tipiṭaka, ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka) ehk Paali kaanon on budismi pühakirjakogu, mida theravaada koolkonnas peetakse Buddha õpetuste kõige autentsemaks ja täielikumaks kogumikuks.

Vinaya Piṭaka[muuda | muuda lähteteksti]

Ka “Vinajakorv”, lühendatult: Vin, sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised; koosneb 3 suuremast jaotusest ja 5 alajaotusest.

Sutta Piṭaka[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab Buddha poolt antud põhilisi jutlusi ehk suttaid (sanskriti keeles 'suutra'). Koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikayast.

Dīgha-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Ka “Pikkade tekstide kogumik”, lühendatult: DN, sisaldab 34 pikka vestlust ehk suttat. Mahā-satipaṭṭhāna-sutta (DN 22) on tõlgitud ka eesti keelde.

Next.svg Pikemalt artiklis Satipatthana
Majjhima-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Ka “Keskmise pikkusega tekstide kogumik”, lühendatult: MN, sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist.

Saṃyutta-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Ka “Rühmade kogumik”, lühendatult: SN, mille suttade koguarv võib olla erinev. Pali Text Society väljaandes on neid 2889. Jaguneb viieks rühmaks.

  1. Sagatha-vagga (SN peatükid 1 – 11). Värssides suttade kogumik, sisaldab ka mitmeid mujal Tipitakas leiduvaid osi, nagu Dhammapada jmt.
  2. Nidana-vagga (SN peatükid 12 – 21). Suttad, mis käsitlevad peamiselt põhjuslikkust.
  3. Khandha-vagga (SN peatükid 22 – 34). Suttad, mis käsitlevad peamiselt khandhasid.
  4. Salayatana-vagga (SN peatükid 35 – 44). Suttad, mis käsitlevad peamiselt meeletajusid. Kõige tuntum neist on "Tulejutlus" (Adittapariyaya Sutta).
  5. Maha-vagga (SN peatükid 45 – 56). Kõige mahukam suttade kogumik. Sisaldab muuhulgas Õilsat Kaheksaosalist Teed (peatükk 45), õpetust dhyānadest (53), Seadmuseratta käimapanemist (56:11) jpm.
Aṅguttara-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Ka "Jaotuste kogumik", lühendatult: AN, sisaldab 9557 suttat, jaotatuna 11 alaossa.

Khuddaka-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Ka “Lühikeste tekstide kogumik”, lühendatult: KN, koosneb 15 osast. Kõige tuntum on Dhammapada.

Abhidhamma Pitaka[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Abhidhammapiṭaka

Ka “Abhidhammakorv”, lühendatult: Abhi, koosneb 7 osast. See on Buddha filosoofilis-psühholoogiliste õpetuste süstematiseeritud kogumik.

  1. Dhammasaṅgaṇi
  2. Vibhaṅga
  3. Dhātukathā
  4. Puggalaññatti
  5. Kathāvatthu
  6. Yamaka
  7. Paṭṭhāna

Mahajaana suutrad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mahajaana suutrad

Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk') on üks budismi kolmest suunast theravaada ja vadžrajaana kõrval. Lisaks Tipiṭaka'le kuuluvad mahajaana kaanonisse ka mahajaana suutrad, mille arv ja koosseis varieerub koolkonniti.

Ületava mõistmise suutrad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ületava mõistmise suutrad

Ületava mõistmise suutrad ehk prajñāpāramitā suutrad moodustavad mahajaana suutrate seas omaette tekstirühma, mis kokku sisaldab umbes 40 teksti.

  • Teemantsuutra
Next.svg Pikemalt artiklis Teemantsuutra
  • Südasuutra
Next.svg Pikemalt artiklis Südasuutra
  • Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra
  • Ühetähesuutra

Õnnemaa suutrad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Õnnemaa suutrad

Õnnemaa suutrad ehk puhta maa suutrad on eriti olulised jingtu ehk õnnemaa (puhta maa) koolkonnas.

Lootossuutra[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lootossuutra

Vadžrajaana tantrad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vadžrajaana

Vadžrajaana, tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana või tantrajaana, on budismi esoteeriline suund theravaada ja mahajaana kõrval, mõnikord loetud ka mahajaana hulka, mille pühad tekstid on tantrad.

Krijatantra[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Krijatantra

Tšarjatantra[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tšarjatantra

Guhyasamāja tantra[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Guhyasamāja tantra

Hinduism[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hinduism

Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund või usundite kogum, üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval.

Śruti[muuda | muuda lähteteksti]

Śruti (tähendusega see, mis on kuuldud) on hinduismi pühakirja kõige vanem ja kõige kõrgemalt austatud osa, mis pikka aega püsis vaid suulises pärimuses.

Veedad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Veedad

Neli Veedat (sanskriti keele sõnast veda või ved 'teadmine') on hinduismi vanimad pühakirjad. Laiemas mõttes kuuluvad veedaliku kirjanduse hulka ka Brahma raamatud, Upanišadid ja Aranyakad.

  1. Rigveeda
  2. Jadžurveeda
  3. Samaveeda
  4. Atharvaveeda

Brahma raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Brahma raamatud ehk Brahmaanad on Veedade selgitused ja preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000 – 800 eKr.

Upanišadid[muuda | muuda lähteteksti]

Upanišadid ehk Vedaanta on aastatest 800 – 600 eKr pärinevad tekstid, sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid – usundifilosoofilised teosed, mida on umbes 200.

Aranyakad[muuda | muuda lähteteksti]

Aranyakad on Veedade rituaalide filosoofilised selgitused.

Samhitad[muuda | muuda lähteteksti]

Samhitad on Veedadega seonduvad mantrad, hümnid, palved jne.

Smriti[muuda | muuda lähteteksti]

Smriti (tähendusega see, mis on meeles hoitud) esindab kirja pandud pühasid tekste hinduismis.

Eeposed[muuda | muuda lähteteksti]

Itihasa (sanskriti keeles 'ajalugu') ehk kaks eepost.

Ramayana[muuda | muuda lähteteksti]
Next.svg Pikemalt artiklis Ramayana

Ramayana on eepos, mille peategelaseks on legendaarne kuningas Rama.

Mahabharata[muuda | muuda lähteteksti]
Next.svg Pikemalt artiklis Mahabharata

Mahabharata on eepos, milles kaks suguvõsa omavahel võitlevad. Selle kõige tuntum osa on Bhagavadgītā, milles jumal Krišna jagab õpetusi.

Next.svg Pikemalt artiklis Bhagavadgītā

Puraanad[muuda | muuda lähteteksti]

Tantrad[muuda | muuda lähteteksti]

Suutrad[muuda | muuda lähteteksti]

Taoism[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taoism

Taoism on Hiinast alguse saanud religioosne ja filosoofiline õpetus.

Daozang[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taoismi varamu

Umbes 1445. aastal, Mingi dünastia ajal, pandi trükiks ettevalmistamisel kokku Daozang'iks nimetatav kaanon. Kaanon koosnes 1432 teosest (5305 kirjarulli ja 480 kausta). 1607. aastal lisati viimasele väljaandele veel 56 teost. Lõplikuks üldmahuks sai 5486 kirjarulli ja 512 kausta.

Kõige tuntumad tekstid on Daodejing ja Zhuangzi.

Daozang jaguneb kolmeks "koopaks". Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi.

Dongzhen[muuda | muuda lähteteksti]

Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste.

Dongxuan[muuda | muuda lähteteksti]

Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste.

Dongshen[muuda | muuda lähteteksti]

Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste.

Neli lisa[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Taixuan
  2. Taiping
  3. Taiqing
  4. Zhengyi