Kehra raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kehra raudteejaam
Kehra jaamahoone.jpg
Kehra jaamahoone aastal 2012
Koordinaadid 59° 20′ 13,7″ N, 25° 20′ 3,6″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 2
Rööpapaaride arv 6
Avatud 1870

Kehra raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Anija vallas Kehras, Tallinna–Narva raudteel.

Kehra raudteejaam asub Tallinnast 39 km kaugusel. Elektrirong sõidab Balti jaamast Kehrasse ca 36 minutit.

Kehras peatuvad kõik Elroni idasuunalised reisirongid, v.a. ekspressrongid. Jaamas asub kaks madalat 150 m pikkust reisijate ooteplatvormi ja võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus IV tsooni.[1]

Kehra jaamas asub 6 rööpapaari ja 20 pööret, lisaks kulgeb jaamast harutee Kehra tselluloositehasesse.[2]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Kehra jaamahoone algsel kujul (1937)
Kehra renoveeritud jaamahoone (2019)
Kehra rongijaam, tselluloositehas ja linn 2021. aasta novembris

Algselt oli Kehra pooljaam (peatuskoht), mis asus hilisemast jaamahoonest paarsada meetrit ida pool, tollase ülesõidu (praegune jalakäijate ülekäik) ja Jägala jõe silla vahel praeguse reisijateperrooni kohas. Ajutise jaamahoonena asus seal kaks raudteele tüüpilist raudteeputkat (tänaseks lammutatud), haruteed puudusid.

1896. aastal valmis tüüpprojekti järgi ühekorruseline punastest tellistest sümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone (analoogne Auvere, Kohtla ja Lehtsega), mis ehitati külgedelt pikemaks 1960. aasta paiku ning oli kasutusel kuni 1990. aastateni.

Kehra jaamahoone mängis olulist rolli Eesti Vabadussõja algusperioodil, mil taganemis- ja murdelahingute ajal asus seal 1. diviisi staap. Sealt juhiti ka Vabadussõja tähtsaimat murdelahingut, 4. jaanuaril 1919 toimunud Kehra lahingut, millest sai alguse eestlaste edu. 1996 avati jaamahoonel vastav mälestustahvel. Mälestustahvli tellis Anija Muinsuskaitse Selts.

2008. aastal asutati MTÜ Kehra Raudteejaam, mille põhieesmärgiks oli rajada vahepeal juba üsnagi lagunenud jaamahoonesse Eesti Vabadussõja Murdelahingute Muuseum. Muuseumi üheks osaks on ka kohalikku elu-olu tutvustav pool. 2010. aastal sai MTÜ Kehra jaamahoone vallalt oma kasutusvaldusesse. Jaamahoone muuseumiks rekonstrueerimise käigus oli plaanis, niipalju kui võimalik, taastada hoone algne välimus (tumepunane tellismüüritis koos valgete liseenidega, plekk-katus jms), säilitades samas praeguse mahu koos 1950. aastatel lisatud juurdeehitustega. Rekonstrueerimistööde esimene etapp kestis aastatel 2011-2012, selle käigus sai jaamahoone uued katused, põrandad jms.

Nüüdseks täielikult renoveeritud jaamahoones tegutseb alates 2018. aasta veebruarist Kehra muuseum, mis kajastab Vabadussõja ajalugu. Samuti asub jaamahoone Aegviidu-poolses tiivas pitsakohvik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kehra raudteejaam rajati peatusena 1870, seoses Balti raudtee (Paldiski–)Tallinna–Narva raudteeharu rajamisega. Haruteid omavaks jaamaks muudeti ta 1876. Jaam jäi avamisel Harju-Jaani kihelkonda Kehra mõisa maadele.

Suurem asula hakkaski tekkima just raudteejaama ja mõisa juurde pärast paberitehase asutamist alates 1938. aastast.

Aastal 1973 pikendati elektriraudteed Kehrani ja rajati raudtee kohale kontaktvõrk, 1978 sealt edasi Aegviitu.

1987. aasta juulis hakati Raasiku–Kehra jaamavahel ekspluateerima uut raudtee paaristee lõiku. Teise tee ehitus oli alanud kaks aastat varem Ülemistelt. 1992. aasta alguseks jõudis teise peatee ehitus Tapani.[3]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elron
  2. Kehra jaama tehnokorraldusakt; AS Eesti Raudtee
  3. Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997. Lk 35

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Parila
Train station.svg
Kehra
Lahinguvälja Human-go-next.svg