Vetla

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See artikkel See artikkel räägib külast. Perekonnanime kohta vaata artiklit Vetla (perekonnanimi).

Vetla

Pindala: 38,8 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 54 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 9248[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 13′ N, 25° 27′ E
Vetla (Eesti)
Vetla
Vaade Vetlas asuvale Kõrvemaa maastikukaitsealale 2021. aasta kevadel
Droonivideo Vetla külas 2021. aasta sügisel
Vetla küla ja Jägala jõgi udus (september 2021)

Vetla küla on küla Harju maakonnas Anija valla idaosas Jägala jõe ääres.

Vetla küla on esimest korda kirjalikult mainitud 1379. aastal. Toona saksakeelse nimega Vettevilge, tõenäoliselt Veteviljast tuletatuna, viitega vesiveskile – veski järgi sai küla hiljem nime.[4] 1694. aastal oli küla nimi juba Wetla, 1844 Wätla. 1977. aastal liideti Vetla külaga Taganurga küla.[5]Küla läbivad Perila–Jäneda tee ja Paunküla–Vetla tee.

Veski ja hüdroelektrijaam[muuda | muuda lähteteksti]

Vesiveski omanikuks sai 1920ndatel Hugo Pärnamäe, kes renoveerimistööde käigus asendas vesiratta Rootsist tellitud veeturbiinidega, mis töötasid nõukogude aja lõpuni – suurem turbiin andis elektrit ja aitas jahvatada jahu ning töös hoida saekaatrit, väiksema turbiini vooluga varustati talud kahe kilomeetri raadiuses. Veskimehe hooned asuvad veski vastas, kõrgel vasemkaldal. 2003. aastal ehitati veski juurde hüdroelektrijaam.[6][7] Paisu tõttu on Vetlas paisjärv.[8]

Sõjad[muuda | muuda lähteteksti]

Külas asuvad Vabadussõja mälestussammas ja Vabadussõjas hukkunute ühishaud, mis on arvatud ajaloomälestisteks. Sammas püstitati esimest korda 1932. aastal, 1940. aastal see lõhuti ja uputati jõkke, 1942. aastal toodi sammas välja ja pandi uuesti püsti, kuid nõukogude võimu ajal hävitati taas. Vetla lahingu 71. aastapäevaks jaanuaris 1990 paigaldati sammas uuesti vanale kohale.[6]

Siinne Jägala jõe sild õhiti taganeva punaväe poolt 1941. aastal ja liiklus toimus veepaisule rajatud ajutisel sillal. Praegune sild valmis 1960ndatel.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonda ümbritsevad soised metsad. Läheduses asub Kakerdaja raba ja Kõrvemaa maastikukaitseala, samuti Taganurga (Rootsipere) mõhnastik, Eestis ainulaadne mandrijää servakuhjatiste vormi esinemine.[9][10]Vetla külas asub Anija valla kõrgeim tipp, 104 meetri kõrgune Määrasmägi.[11] Vetlas asub Kaeramäe Silmaallikas.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Vetlas filmiti 2021. aasta augustis Serbia teleseriaali "Besa" märulistseene.[12]

Matkarajad[muuda | muuda lähteteksti]

Vetlat läbistavad ja selle läheduses on mitmed matkarajad: Kakerdaja loodusrada (7 km), Peraküla-Aedviidu-Ähijärve matkatee (870 km), Oandu-Aegviidu-Ikla matkarada (372 km), Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee (615).[13][14][15][16]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Laansalu, Tiina. "Kose kihelkonna põliste asustusnimede vanus ja päritolu". (118). Emakeele Seltsi aastaraamat 60, 2014. Vaadatud 31.01.2021.
  5. Laansalu, Tiina. "Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire". (13). Tartu Ülikool, 2020. Vaadatud 31.01.2021.
  6. 6,0 6,1 6,2 "Vetla". Kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee Piritalt Vastseliina. Vaadatud 31.01.2021.
  7. Kukk, Toomas. "Vetla veejõujaama juhtum". Eesti Loodus, Märts 2008. Vaadatud 31.01.2021.
  8. "Vetla paisjärv". Keskkonnaregister. Vaadatud 31.01.2021.
  9. "Kakerdaja loodusrada". RMK. Vaadatud 31.01.2021.
  10. "Vetla küla". Eesti Giid. Vaadatud 31.01.2021.
  11. Külli Koppelmaa. Anija valla kõrgeim tipp on hoopis 104meetrine Määrasmägi. Sõnumitooja, 1.02.2017
  12. Nõmm, Gerli. "Eesti põldude vahel vändatakse Serbia populaarseimat teleseriaali". ERR, 11. august 2021. Vaadatud 12.08.2021.
  13. "Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru". Loodusega koos. Vaadatud 14.02.2021.
  14. "Oandu-Aegviidu-Ikla haru". Loodusega koos. Vaadatud 14.02.2021.
  15. "Kakerdaja loodusrada". Loodusega koos. Vaadatud 14.02.2021.
  16. "Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru". RMK Loodusega koos. Vaadatud 27.02.2021.