Kehra mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kehra mõisa peahoone Kreutzwaldi tänaval Kehras
Foto: Ave Maria Mõistlik, 4. september 2019

Kehra mõis (saksa keeles Kedder) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Anija valda[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis rajati 1620. aastal Hans Kriedti poolt[2]. Mõis asutati Jägala jõe äärde varasema veskikoha asemele[3]. Esimeseks omanikuks oli Heinrich Bade [4]. Juba 1637. aastal sai mõisa omanikuks Johan De la Gardie [2]. Edasi polnud Kehra mõisal just omanike osas õnne ning need vaheldusid üsna sagedasti. Ükski omanik üle kahekümne aasta vastu ei pidanud. 140 aasta jooksul olid Kehra mõisa omanike hulgas Torstensson, Elvering, Nasackin ja Teucher perekonnad[2]. 1760. aastal sai mõisa omanikuks Gertrude Magdalena von Brevern, kes püsis Kehras 60 aastat [2]. 1820. aastal müüdi mõis edasi Friedrich August von Maydellile[2]. Tema püstitas mõisa varaklassitsistliku puidust peahoone [3]. 1855. aastal läks mõis edasi leitnant Alexander von Esseni valdusesse ning peatselt ka hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi kätte, kelle tütar Meta von Ullrich sajandi lõpus mõisa Eestimaa Põllumajandus Seltsile rendile andis[2]. 1914. aastal ostis Eestimaa Põllumajandus Selts Kehra mõisa omale [2]. 1920.-1930. aastatel toimis mõis riigimõisana[3]. Kuna mõisa viimaseks omanikuks oli selts, siis oli Kehra mõis üks viimaseid, mille maad asundustaludeks tükeldati[4]. Teise maailmasõja järel oli mõisas polikliinik ja haigla[4]. Tänapäeval on mõis eravalduses[3].


Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis on varaklassitsistlikus stiilis, puidust[3]. Peahoone on säilinud 20. sajandil tehtud ümberehitustega[4]. Peahoone on kõrge poolkelpkatusega. Esifassadil paikneb keskse kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, mida kaunistab segmentkaarne aken. Nurki kaunistavad puidust kvadeerimidatsioonid.[3] Varem asus tagafassadil lahtine avar rõdu ning selle all klaasitud puitveranda[5]. See on aga hiljem kinniseks ehitatud. Hoone vasakusse otsa on lisatud klaasveranda[2]. Kehra mõis oli ümbruskonna üks väiksemaid, seda on nimetatud ka ühe küla mõisaks, sest mõisale kuulus ainult Kehra küla ning üksiktalud[6]. 1913.aasta Adolf Richteri aadressraamatu kohaselt oli Kehra mõisal kokku 1504,3 ha mõisamaad, millele lisandusid 17 mõisast eraldatud talu maad 685 ha ulatuses[6]. 1938. aastal oli mõisale alles jäänud 312,74 ha maad[6].

Kõrvalhooned[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisal on olnud palju kõrvalhooneid, mis paljud on tänapäeval hävinud või ümber ehitatud[4].Esialgne mõisa kompleks koosnes arvatavasti peahoonest, kolmest aidast ning tõllakuurist, nii on väitnud Dryander inkvisitsioonikirjelduses 1692. aastal[6]. Mõisa kompleks kasvas aastatega väga suureks. Sinna kuulusid1926. aastal koostatud Kehra mõisa riigi pidamisele üleandmise aktile järgnevad hooned: Vesiveski elumajs, veskihoone, saeveski, telliskivitehas, härrastemaja koos kuuri, keldri ja põrsalaudaga, valitseja maja, hobusetall koos masina- ja heinakuuriga, karjalaut, kuivatis-ait ja kelder, masinarehi koos katlamajaga, koolimaja koos lauda, keldri ja kuuriga[6]. Lisaks olid veel mitmed tööliste majad, meierei maja, kupja maja, politsei maja, öövahi korter, metsavahi korter, pood koos kõrvalhoonetega ning mitmed saunahooned ning puuviljaaed[6]. Üks suursugusemaid mõisa kõrvalhooneid oli 1876. aastal ehitatud viiekorruselise torniga historisistlik viljakuivati[3]. Torni viiendal korrusel asus veepaak, mille veest pidi jaguma kogu mõisa majapidamise ja rohkearvulise karja jaoks[6]. Alates 1936. aastast koondus viljakuivatisse kogu senine Anija valla seltsielu[7]. 1950. aastate algul tehti ruumides remont, fuajeesse tehti eraldi kinoruum[7]. 13. detsember 1957. süttis hoone kinoseansi ajal põlema ning põles maha, alles jäid vaid kivimüürid[7]. 1960. aastaks oli maja taastatud suurte muutustega kultuurimajana. Hoone püstitati algsest palju madalamana ning ilma tornita. Hoones tegutseb Kehra rahvamaja tänapäevani[4].

Mõisa pargist pole tänapäeval suurt midagi järgi. Omalajal oli park suur ning baseerus Jägala jõele. Vahetult peahoone ees paiknes ringväljak ringteega. Avar, laugja reljeefiga väljak asus ka peahoone taga kuni jõeni. Mõlemad väljakud olid piiratud vabakujuliselt paigutatud puude ja põõsastega. Puu liikidest esines enim tammi, kuuski ja saari[5]. Lisaks leidus seal ka lehiseid, seedrimände, elupuid ning rikkalikult ehispõõsaid[5]. Pargi teise poole moodustas üle jõe asuv looduslik kuusik, mis oli kujundatud parkmetsaks[5]. Tänapäeval asuvad seal elumajad.

1844. aastal ehitati mõisale saun. Seal asus suur veepada, kus soojendati vett, lava ja pesuruum. Esialgselt oli saun kivihoone. 2005. aastal hakati maja renoveerima. Praeguseks on sauna vundamendi kohale ehitatud kaasagne puidust elumaja[8]. Sauna kõrval asus tööliste maja, mis 1980. aastatel maha põles[8].

Teomeeste maja ehitati u. 1864. aastal nelja korteriga majaks[9]. Lisaks oli majal ka kõrvalhooneid: küün ja kaks lauta. 1964. aastal elas majas 4 Kehra sovhoosi tööliste perekonda. Teomeeste maja on tänapäeval veel püsti ning elamiskõlbulik, kõrvalhooned on lagunenud ning asukoht aimatav[9].

Kaasajal on säilinud veel 1876 aastal püstitatud ait, selleaegne sepikoda ning 1914. aastal valminud laut - tänapäeval on kasutusel õmblusvabrikuna. Hobusetalli läänepoolne kivist tiib on ümberehitatud Kehra linna katlamajaks, idapoolne püstpalkidest tiib lagunes ning lammutati 1970. aastate lõpus[6]. 1892. aastal ehitati mõisa rehehoone vana rehehoone kohale. See püsis 2011. aastani kuid siis see lammutati[6]. Mõisale kuulus ka mõisavalitseja maja, seda kasutati hiljem ka sovhoosi kontorina kuni 1980. aastate lõpuni. Maja hävis 1996. aastal tulekahjus[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kehra mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 25.10.2015)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Alo Särg (2006). Harjumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo. Lk 48-49. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Valdo Praust (2005). Harjumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev. Lk 71. 
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Kehra mõis". Vaadatud 22.01.2020.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "Kehra mõis-rüütlimõis". Vaadatud 22.01.2020.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 6,9 Ants Miidla (2014). Kehra lood. Kehra: MTÜ Kehra Raudteejaam. Lk 53,63, 95, 158-178. 
  7. 7,0 7,1 7,2 "Kehra rahvamaja ajalugu". Vaadatud 23.01.2020.
  8. 8,0 8,1 "Pärandkultuuri objekt: Kehra mõisa saun". Vaadatud 23.01.2020.
  9. 9,0 9,1 "Pärandkultuuri objekt: Kehra mõisa teomeeste maja". Vaadatud 23.01.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]