Mine sisu juurde

Kihmla

Allikas: Vikipeedia
Kihmla
Kihmla külaplats
Pindala: 4,9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 28 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3022[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 22′ N, 25° 16′ E
Kihmla (Eesti)
Kihmla
Kaart

Kihmla on küla Harju maakonnas Anija vallas. Kihmla küla nimi oli varem Uusküla.

Kihmla piirneb ühelt poolt Parila külaga, kus asub Parila rongipeatus. Seal peatuvad ainult Tallinna–Aegviidu liini rongid. Sellel pool küla asub metsas ka Kihmla soo. Kohalikud elanikud on rääkinud, et sinna olevat teise maailmasõja ajal peidetud tank. Teiselt poolt piirneb Kihmla Salumäe külaga. Kahe küla piiril asub ühine külaplats, kus tähistatakse aeg-ajalt koos külaelanikega erinevaid tähtpäevi. Seal paikneb ka mälestuskivi kunagise Harju-Jaani kihelkonnakooli auks.

Kihelkonnakooli varemed

Kihmla ja Salumäe külaplatsi juures asus aastatel 1874–1885 Harju-Jaani kihelkonnakool. Koolimaja oli 1866. aastal ehitatud kivist elamu. Kihelkonnakooli asutamise algatas Anija mõisniku poeg, noor parun Rudolf Ungern-Sternberg. Kooli ainus õpetaja oli Raasiku köstrikooli viimane koolmeister Carl Gustav Reinwald, sest köstrikool oli lõpetanud tegevuse ja ta suundus edasi kihelkonnakooli. Kooli pidulikust avamisest kirjutati ka Eesti Postimehes. Avamisele tulid Anija, Kiviloo ja Raasiku mõisnikud ning kirikuõpetaja.

Õppimine oli kihelkonnakoolis tasuline – aastas tuli maksta viis rubla. Õpetati rehkendamist, laulmist, geograafiat, usuõpetust ning vene ja saksa keelt. Õpilased elasid koolis ning õppetöö kestis septembrist juuni lõpuni. Esimesel aastal õppis seal seitse poissi ja kaheksa tüdrukut, kuid järgmistel aastatel tüdrukuid enam teadmata põhjusel ei olnud. 1879. aastal oli õpilasi kõige rohkem – 27 poissi. 1885. aastal õppis koolis kümme poissi. Kool lõpetas tegevuse, sest Aruküla vene õigeusu kihelkonnakool muutus populaarsemaks.

Pärast kooli sulgemist jäi hoone köstri eluasemeks. 1906. aastaks oli köster sealt lahkunud ja kolinud Haljava külas asuvasse Kure tallu. 1907. aastal lasi kirikuõpetaja G. Steinfeldt köstrimaja remontida, et uus köster saaks sinna elama minna. Köstrimajas elati kuni 1940. aastate lõpuni. Seejärel hoone hüljati ning 1950. aastate keskpaigaks olid hooned kadunud.[4]

Kihmla soo
  • Eigo
  • Hansu
  • Kaubi
  • Kivastiku
  • Kulli
  • Käkermäe
  • Küti
  • Loigu
  • Loosauna
  • Lussu
  • Mardi
  • Mesila
  • Nigula
  • Põdra
  • Põlluallika
  • Pärnamäe
  • Saare
  • Sarapiku
  • Tagavälja
  • Tallo
  • Tammiku
  • Tollu
  • Uueraua-Katku

Arheoloogiamälestised

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kultusekivi Põdra talu juures[5]
  • Külas on viis kivikalmet, mis asuvad Pärnamäe talu lähistel. Need pärinevad esimese aastatuhande esimesest poolest ning nende läbimõõt on 4,2 × 4,5 meetrit ja kõrgus kuni 0,5 meetrit. Need koosnevad peamiselt raudkividest ning on kaetud sambla ja mullakamaraga.[6]
  • Üks vana asulakoht Põdra talu lähistel[7]