Eesti Advokatuur

Eesti Advokatuur
Asutatud	14. juuni 1919
Tüüp	avalik-õiguslik juriidiline isik
Asukoht	Rävala puiestee 3, Tallinn
Liikmed	1085 (01.01.2023)
Esimees	Imbi Jürgen
Veebileht	advokatuur.ee

Eesti Advokatuur (algselt Vannutatud Advokaatide Nõukogu) on 14. juunil 1919 asutatud Eesti advokaatide kutseühendus, mis korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaitseb advokaatide kutsealaseid õigusi. Eesti Advokatuur aitab oma liikmeid nende kutsealases tegevuses, teostab järelevalvet ning aitab edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone.

Eesti Advokatuuril on oma sümboolika, mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ja rinnamärk.

Liikmeskond

Eestis võivad advokaadi nimetuse all tegutseda vaid Eesti Advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.

1. jaanuari 2023 seisuga oli Eesti Advokatuuril kokku 1085 liiget, sh: 759 vandeadvokaati; 321 vandeadvokaadi abi; 5 assotsieerunud liiget.

236 liikmel on liikmesus peatatud.^[1]

Tegevus

Advokatuur korraldab advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonna, riigiasutuste ja organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal. Advokatuur osaleb ka õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur kriminaal- ja väärteomenetlustes kaitset ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.

Juhtorganid

Pikemalt artiklis Eesti Advokatuuri komisjonid

Kord aastas peetav advokatuuri liikmete üldkogu valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon, aukohus, eetika- ja metoodikakomisjon ning kantsler.

Esimees esindab advokatuuri, korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse kolmeks aastaks.

Advokatuuri juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.

Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni kuulub 11 liiget (6 vandeadvokaati, 2 kohtunikku, 1 õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministeeriumi esindaja) ja see moodustatakse viieks aastaks. Komisjon viib läbi eksameid, hindab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni sobivust ning annab hinnangu advokaadi kutsesobivusele.

Vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse neljaks aastaks. Komisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist.

Seitsmeliikmeline aukohus (4 vandeadvokaati, 2 kohtunikku ja 1 õigusteadlane) valitakse neljaks aastaks. Aukohus tegeleb advokaatide distsiplinaarsüüteoasjadega ja muude aukohtu pädevusse antud asjadega.

Eetika- ja metoodikakomisjon aitab ja nõustab advokatuuri teisi organeid ning liikmeid advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas.

Kantsler nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ta korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib kantselei tööd, edastab teateid ja otsuseid ning korraldab advokatuuri organite otsuste avaldamise Ametlikes Teadaannetes.

Rahvusvaheline koostöö

Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA) liige.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu 1. mail 2004 sai Eesti Advokatuur CCBE (Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu) täisliikmeks.

Riigi õigusabi

Eesti Advokatuur korraldab riigi õigusabi vähekindlustatud inimestele. 2010. aasta alguseks loodi selleks spetsiaalne infosüsteem (RIS).

Vastutustundlik ettevõtlus

Eesti Advokatuur osaleb mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis näiteks tehes koostööd Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusalases nõustamises. Samuti tehakse koostööd Lastekaitse Liiduga (LKL), toetades ajakirja Märka Last väljaandmist ja Lastekaitse Liidu korraldatavaid laste suvelaagreid.

Esimehed

Advokatuuri esimehed pärast Eesti Advokatuuri tegevuse taastamist:

Jaak Oja (1992–1994)
Aare Tark (1994–2001)
Üllar Talviste (2001–2004)
Aivar Pilv (2004–2010)
Toomas Vaher (2010–2013)
Sten Luiga (2013–2016)
Hannes Vallikivi (2016–2019)
Jaanus Tehver (2019–2022)
Imbi Jürgen (2022–)

Ajalugu

Eellugu

Eestkõnelejate ja kohtusse otsuse tegemiseks kaasatud kohalike meeste kogemus ulatus suulises kultuuris 19. sajandisse, kui vallakohtud anti üle kohalike taluperemeeste kätte. Esimeste eestlastest advokaatide leidmine sel perioodil on raskendatud, kuna sakslastega võrdsete sotsiaalsete võimaluste avardumiseks loobusid paljud oma rahvuslikust päritolust.

1917. aastal sai Karksi vallakohtuniku pojapoeg Jaan Poska (1866–1920) Eestimaa kubermangu komissariks ehk senise Eestimaa kubermangu ja sellele lisandunud Liivimaa eestlaste osa kõrgeimaks ametnikuks. Alates 24. veebruarist 1918 oli Poska Eesti välisminister ja tema eestvedamisel kirjutati alla Tartu rahuleping. Sealjuures oli Jaan Poska mõju tähtis tema käe all tegutsenud noorematele advokaatidele Konstantin Pätsile ja Ado Birkile (Maanõukogu liige, Asutava Kogu liige, hilisem välisminister), kellel oli oluline roll Eesti riigi sünni juures.^[2]

Enne esimest maailmasõda kogunesid Tallinnas ja teisteski linnades mitmed silmapaistvad eestlastest advokaadid, kes leidsid aega tegelda vahetu kohtutöö kõrval ka laiemalt ühiskonna harimisega. Jaan Poska kõrvale astusid Jaan Teemant, Jüri Vilms (Päästekomitee liige, Eesti esimene kohtuminister ja peaministri asetäitja), Otto Strandman (Asutava Kogu liige, hilisem välis- ja kohtuminister, ka riigivanem), August Rei (Asutava Kogu liige, hilisem riigivanem, välisminister, O. Tiefi valitsuse välisminister Rootsis, pagulasvalitsuse peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes).

Maanõukogu aktiivsete liikmete hulgas oli otsustavate õiguslike sammude tegemise juures tuntud Eesti advokaate (Otto Strandman, Jaan Poska, Jaan Teemant, Konstantin Päts, Jüri Vilms). Samuti olid eestlastest advokaadid valitud Venemaa Asutava Kogu liikmeteks.

1919–1941

Eesti advokatuuri alguseks oli Vannutatud Advokaatide Nõukogu asutamine 14. juunil 1919.

Asutamiskoosolekust Tallinna kohtukoja ruumides võttis osa 18 isikut 35 Eestis tegutsenud vannutatud advokaadist: Martin Hirsch, Johann Daugull, Jaan Leesment, Leopold Meder, Voldemar Oldekop, Jaan Laur, Tõnis Jürine, Viktor Johanson, Jaan Teemant, Artur Beek, Artur Gabler, Edgard Koch, Balduin Limberg, Hermann Koch, Heinrich von Sievers, Alexander von Bodisco, Bernhard Maydell ja Kaarel Parts.

Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks valiti Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment. Jaan Teemant oli Eesti advokatuuri esimees kuni 1925. aasta lõpuni. 28. jaanuaril 1926 valiti nõukogu esimeheks Alfred Maurer, kes jäi sellele kohale kuni 1941. aastani.

1920. aasta alguses oli Eestis 43 vandeadvokaati ja 15 vandeadvokaadi abi. 1920. aastate jooksul muutus juuraharidus üha populaarsemaks ning kümnendi teisel poolel hakkas vannutatud advokaatide ja nende abide arv jõudsalt kasvama. 1. jaanuaril 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi.

1927–1938 tegutses Tartus Vannutatud Advokaatide Nõukogu Tartu osakond, mida juhtis Ferdinand Karlson.

1935. aastal kehtestati advokaatide ametiriietuseks must talaar ja barett. Seni (alates 1. septembrist 1928) olid advokaadid kohtus kandnud visiitülikonda, naisadvokaadid ilma dekolteeta musta kleiti^[3].

6. aprillil 1938 võeti vastu Advokatuuri seadus^[4] Vannutatud Advokaatide Nõukogu asemele valiti 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai Alfred Maurer. Vannutatud advokaadid nimetati uue seadusega vandeadvokaatideks, advokaadiabid jagati vanemateks ja nooremateks abideks. Vanematel abidel oli õigus pidada iseseisvat bürood.

1940–1944

Eesti Advokatuur likvideeriti 1. märtsil 1941. 23. september 1941 Põhja Tagala Sõjavägede Juhataja nimel ja nõusolekul määrati, et Advokatuur seati Eestis uuesti sisse alates 1. oktoobrist 1941. aasta seaduse alusel, mis oli kehtiv enne 21. juunit 1940. a. Advokatuuri organid asusid Tallinnas Tallinna kriminaalkohtu juures. Advokatuur alustas tegevust oma organite koosseisudes, mis olid moodustatud 21. juuniks 1940. a^[5]

Eesti NSV periood

Pikemalt artiklis Eesti NSV advokaatide kolleegium

Eesti Advokatuur likvideeriti 1. märtsil 1941. Samal päeval toimus esimene Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmete üldkoosolek. Alates 1947. aastast kolleegiumis toimunud puhastust käigus vahetati advokaatide kaader välja. Kolleegiumist heideti välja 71 advokaati. Toimunu tunnistati põhjendamatuks 22. jaanuaril 1990 toimunud Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi istungil.

Pärast taasiseseisvumist

Eesti taasiseseisvumise järel tõusis päevakorda ka Eesti Advokatuuri taastamine. Eesti Advokatuur taastati 10. detsembril 1991. 19. ja 20. veebruaril 1992 toimunud advokaatide üldkoosolekul lõpetas Eesti Advokaatide Kolleegium oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks. Advokatuuri esimeheks valiti vandeadvokaat Jaak Oja.

Vaata ka

Viited

↑ "Eesti Advokatuuri aastaraamat 2018" (PDF). Lk 13. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2020.
↑ Tark, Aare (9. märts 2018 23:59). "Eesti riigi ämmaemandad ehk kes õigupoolest olid Eesti esimesed advokaadid?". Postimees. Vaadatud 5.12.2019.
↑ Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.
↑ 322. Advokatuuri seadus., Riigi Teataja, nr. 36, 12 aprill 1938
↑ Nr. 1 9 Art. 4—5, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1 1941-09-27

Kirjandus

Lauri Vahtre, Eesti advokatuuri ajalugu 1919–1994. Ilo 2005.
Advokatuurile anti uued alused. Uus Eesti, 9. aprill 1938, nr 99, lk 5.
Advokaadid asutavad pensionikassa. Uus Eesti, 27. veebruar 1939, nr 57, lk 3.

Välislingid

[1] "Eesti Advokatuuri aastaraamat 2018" (PDF). Lk 13. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2020.

[2] Tark, Aare (9. märts 2018 23:59). "Eesti riigi ämmaemandad ehk kes õigupoolest olid Eesti esimesed advokaadid?". Postimees. Vaadatud 5.12.2019.

[3] Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.

[4] 322. Advokatuuri seadus., Riigi Teataja, nr. 36, 12 aprill 1938

[5] Nr. 1 9 Art. 4—5, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1 1941-09-27

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]