Mine sisu juurde

Aasta eurooplane

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Eesti Euroopa Liikumise poolt antavast aunimetusest; Prantsuse nädalakirja poolt antava aunimetuse kohta vaata artiklist Aasta eurooplane (La Vie)

Esimese inimesena nimetati aasta eurooplaseks 2007. aastal kirjanik Jaan Kross.

Aasta eurooplane on alates 2022. aastast Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poolt välja antav aunimetus. Aasta eurooplase aunimetus on tunnustus silmapaistva töö eest inimesele, kes on aasta jooksul täitnud vähemalt ühe allolevatest kriteeriumitest:

-         paistnud oma valdkonnas silma tegevusega, mis on aidanud Eestis edendada Euroopa Liidu väärtusi ja eesmärke;

-         rääkinud aktiivselt kaasa ja/või tegutsenud nii Eesti kui ka ELi jaoks ühiskondlikult olulistel teemadel;

-         aidanud tuua Eesti inimesteni EL-is olulisi teemasid ja väärtusi;

-         aidanud kaasa Eesti tuntuse ja rolli suurendamisele Euroopa Liidus ja kaugemal;

-         seisnud Eesti huvide eest Euroopa Liidus.  

Valimise kord

Ettevõtluse, riigisektori, kolmanda sektori, meedia ja ELi institutsioonide esindajatest koosnev žürii esitab aasta eurooplase tiitlile kandidaadid.

Nende seast teeb lõpliku valiku rahvas veebihääletuse kaudu.

Aasta eurooplase laureaat kuulutatakse igal aastal välja 9. mail Euroopa päeval. 

Varasematel aastatel andis tiitlit välja Eesti Euroopa Liikumine. Eesti Euroopa Liikumise antava aasta eurooplase nimetusega tunnustati neid eestlasi ja organisatsioone, kes olid andnud väärika panuse Eesti ja Euroopa suhete kujundamisse, toetanud kodanikuühiskonna arengut ning aidanud suurendada Eesti ühiskonna teadlikkust Euroopast.[1]

Nimetuse saajad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Mihelson, H. (7. mai 2016). "Aasta eurooplane on diplomaat Matti Maasikas". Postimees. Vaadatud 6. mai 2017.
  2. "Aasta eurooplane 2025 on Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova - Euroopa Komisjon". estonia.representation.ec.europa.eu. Vaadatud 9. mail 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]