Sõjaväe Tehnikakool

Sõjaväe Tehnikakool
	Tondi 51, Tallinn. Endine Kõrgema Sõjakooli peasissepääs
Asutatud	1923
Tüüp	avalik-õiguslik
Ülem	kindralmajor Aleksander Silberg (1920–1923); kolonel Artur Normak (1936–1939); kolonelleitnant Artur Simson (1939–1940)
Asukoht	Tondi tänav, Tallinn, Eesti

Sõjaväe Tehnikakool oli 1920–1923 ja 1936–1940 Eestis tegutsenud sõjakool. Koolis õpetati välja tehnilise haridusega ohvitsere, kes tundsid sõjaväe relvastuse ja varustuse temaatikat.^[1]

I lend[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli eelkäija oli 1920 avatud Sõjaväe Tehnilised Kursused ja 1920 kasvas sellest välja Sõjaväe Tehnikakool. 1923 lõpetas kooli I lend ja seejärel kool suleti.^[1] Sõjaväe Tehnikakool allus Sõjaväe Varustusevalitsuse ülemale, kelleks oli kolonel Rudolf Reimann. Sõjaväe Tehnikakoolil oli viis osakonda: käsirelvade-, suurtükiväe ja pürotehnika-, autotehnika-, kõvavoolu elektrotehnika ja nõrgavoolu elektritehnika osakonnad. Koolis oli 65 kadetti.

Suurtükiväe tehnikaosakonna juhatajaks oli tsaariaegne vene kindralleitnant Vladimir Drake, matemaatiliste ainete lektoriks oli tuntud eesti insener, leidur Karl Papello.

Sõjaväe Tehnikakooli I lennu lõpetasid Ervin Martson, Ernst Tiivel, Aleksander Braun, August Leetsar (Glaussen), Johannes Jalak, Hermann Leies, Karl Koolme (Preibach), Kristjan Kutsar, Villem Raus, Leonid Koort, Ilarion Kangur, Samuel Ristna (Ritsberg), Karl-Herbert Laev, Rudolf Lentsius, Fred Pindi (Pau), Edmund Rokk, Arnold Isotamm, Ernst Ruusauk, Oskar Klement, Peeter Laarsoo (Larionov), Oskar Käbala, Ferdinand Kivimägi, Voldemar Gruno, Aleksander Kopvillem, Harald Tomp, Paul Kommusar, Eduard Matna, Valentin Mesipuu (Martinson)^[2], Vassil Villemson, Alfred Kandre, Karl Viil jt.

II lend[muuda | muuda lähteteksti]

1936. aastal võeti vastu tehnilisel alal ohvitseride ettevalmistamise seadus^[3] ja 1936. aastal avati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjaväe Tehnikakool uuesti ja selle II lend lõpetas 1940. aastal. Tehnikakool oli jagatud viide ossa – käsirelvaklass, suurtükiklass, pürotehnikaklass, elektrotehnikaklass ja motomehaanikaklass.

Sõjaväe Tehnikakooli juhatus:

Kooli ülem – kolonelleitnant Artur Normak, 1939. aasta maist kolonelleitnant Artur Simson, VR II/3
Suurtükiklassi ülem – kapten Vassil Villemson
Käsirelvaklassi ülem – kapten Alfred Kandre
Pürotehnikaklassi ülem – kapten Leo Rannit
Käsundusohvitser – kapten Rudolf Jõuram

Käsirelva-, suurtüki- ja pürotehnikaklass, 1936–1940[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aasta 10. juulil lõpetasid Sõjavägede Õppeasutise Sõjakool ja Sõjaväe Tehnikakooli II lend. Vabariigi Presidendi käskkirjaga relvastatud jõududele nr. 35, 9. juulist 1940 kõik lõpetajad ühtlasi kõrgendati nooremleitnantideks arvates 10. juulist 1940. Sõjaväe Tehnikakooli lõpetas suurtükiväe alal 25 lipnikku ja 5 leitnanti.

Leitnandid: Enn Raendi, Johannes Mõtsküla, Jaan-Konstantin Kristjuhan, Jaan Liiv, Paul Värk.
Lipnikud, kes ühtlasi kõrgendati nooremleitnantideks: Agu Aarna, Julius-Aleksander Kabel, Edgar-Rudolf Arumeel, Leopold Taar, August Pehka, Gustav Piller, Armin Vene, Johannes Jaagus, Johannes Seks, Elmar Linsi (Lindsi), Mihkel Haavamäe, Viktor-Emanuel Orav, August Võhma, Erich Linalaid, Jaak Varik, Konrad Rõngelep, Villibald Karuse, Aleksander Vahari, Juhan Priikask, Olev-Hilarius Kornet, Mart Purgas, Jüri Luiker, Richard Aardma, Heino Maidre, Evald-Friedrich Ruus.

Elektrotehnika ja motomehaanika klass, 1938–1940[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal Sõjaväe Tehnikakool suleti, siseminister Vabariigi Presidendi ülesannetes ülendas oma 8. augusti 1940. a käskkirjaga relvastatud jõududele nad kutseohvitseri õigustega nooremleitnantideks:

Johannes Olljum – inseneriväe side alal, Erich Kurdla – jalaväe alal, Karl-Erich Allik – jalaväe alal, Leonhard Luts – jalaväe alal, Oskar Rinne – soomusväe auto-tanki alal, Valdeku Nurmela – jalaväe alal, Ferdinand Plaks – inseneriväe pioneeri alal, August Põllusaar – jalaväe alal, Oskar Villiam Nurmse – soomusväe auto-tanki alal, Annus Palm – jalaväe alal, Heino Kipper – suurtükiväe alal, Valdur Soomet – jalaväe alal, Oskar-Eugen Uusimaa – jalaväe alal, Arnold Himma – jalaväe alal, Aleksander Samel – jalaväe alal, Aadu Viiard – jalaväe alal, Johannes Laansalu – inseneriväe pioneeri alal, Leonhard Hindoala – jalaväe alal, Harry Kiisk – jalaväe alal, Peet Valdas – inseneriväe side alal, Valerian-Alfons Rea – soomusväe autotanki alal, Karl Tubalkain – inseneriväe pioneeri alal, Leo Kuusik – inseneriväe side alal, Heino Tiidus – inseneriväe pioneeri alal, Edgar Künnis – jalaväe alal, Jean-Martin Ernits – suurtükiväe alal, Mihkel Nõmm – suurtükiväe alal, Alfred Aarma – lennuväe alal, Karl-Lembit Sibul – inseneriväe pioneeri alal, Harry Ringvee – suurtükiväe alal, Aleksander-Eduard Neito – jalaväe alal, Roman Nõvandi – inseneriväe side alal, Raivo Hiielo – suurtükiväe alal, Leonhard Lina – inseneriväe alal, Richard Viirsalu – suurtükiväe alal, Leonhard Riit – jalaväe alal, Märt Einila – lennuväe alal, Hans-Endel Pallo – jalaväe alal^[4].