Ratsavägi

Allikas: Vikipeedia
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l.

Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa. 1920ndateni oli ratsavägi maaväe põhilisi väeliike. Viimast korda kasutati laiaulatuslikult ratsaväge Teises maailmasõjas.

Ratsavägi võis tegutseda iseseisvalt ning anda ootamatuid lööke, tal oli hea manööverdusvõime.

Ratsaväelaste vorm erines teiste väeliikide omast, ka mõni auaste oli teistsugune (kapteni asemel näiteks Saksamaal, Venemaal ja Rootsis rittmeister, staabikapteni asemel staabirittmeister).

1930ndate keskel kaotas ratsavägi sõjaväe suurenenud tulejõu ja motoriseerimise tõttu tähtsuse.

Tänapäeval on ratsaväge väheste riikide relvajõududes, teda kasutatakse auvahtkonnas ja paraadväeosas. Eesti Kaitseväes on olnud kuni kaks ratsarügementi.

Vaata ka:[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]