Ratsavägi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l
Saksa ratsavägi ratsutab läbi Tartu (märts 1918)

Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa. 1920. aastateni oli ratsavägi maaväe põhilisi väeliike. Viimast korda kasutati ratsaväge laiaulatuslikult Teises maailmasõjas.

Ratsavägi võis tegutseda iseseisvalt ning anda ootamatuid lööke, sel oli hea manööverdusvõime.

Ratsaväelaste vorm erines teiste väeliikide omast, ka mõni auaste oli teistsugune (näiteks kapteni asemel oli Saksamaal, Venemaal ja Rootsis rittmeister, staabikapteni asemel staabirittmeister jne).

1930. aastate keskel kaotas ratsavägi sõjaväe suurenenud tulejõu ja motoriseerimise tõttu tähtsuse. Tänapäeval on ratsaväge väheste riikide relvajõududes, seda kasutatakse peamiselt auvahtkonnas ja paraadväeosas.

Ratsavägi Eesti sõjaväes[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kaitseväes on olnud kuni kaks ratsarügementi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Avdy Andresson. "Hobune ja ratsavägi moodsas armees". Võitleja nr 5, mai 1955. Lk 8
  • "Ratsamees tuleb tagasi". Võitleja nr 5, september/ oktoober 1978. Lk 6

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]