Ainepunkt
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2010) |
Ainepunkt (AP) on õppemahu arvestusühik[1], mida kasutatakse õppeasutustes (kõrgkoolides) töömahu mõõtmiseks.
Kuni 2009/2010. õppeaastani oli kõrghariduses kasutusel ainepunkt (AP), mis vastas 40 tunnile (astronoomiline tund ehk 60 min) ehk ühele õppenädalale tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud, ning õppeaasta maht oli 40 ainepunkti.
Alates 2009/2010. õppeaastast on kasutusel Euroopa ainepunktisüsteem (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS), kus üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud – see moodustab 1560 tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas[1].
Ainepunkt (AP)
[muuda | muuda lähteteksti]1 AP = 40 h ehk üks ainepunkt vastab 40 tunnile (1 õppenädal) üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja õpiväljundite hindamine.[1]
Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt (EAP)
[muuda | muuda lähteteksti]1 EAP = 26 h ehk üks ainepunkt vastab 26 tunnile (astronoomiline tund ehk 60 min) üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja õpiväljundite hindamine. Üleminekul AP-delt EAP-dele on rõhutatud, et õppemahtude teisendamisel ei tohi lähtuda üksnes matemaatiliselt 1 AP = 1,5 EAP, vaid lähtuda tuleb eelkõige õpiväljunditest ja nende saavutamiseks tehtavast keskmise üliõpilase tööst.[2]
Enne EAP-dele üleminekut kasutati ECTSi aastaid ainepunktide ülekandmise süsteemina, mis võimaldas kirjeldada ainete läbimiseks vajalikku töö mahtu erinevates süsteemides ja seeläbi paremini võrrelda üliõpilasvahetuse käigus üliõpilase poolt välismaal tehtud tööd. Ainepunkte määrati vahetusüliõpilastele võrdluses kogu õppeaasta jooksul keskmise üliõpilase tehtud tööga, neid määrati tunnustamise lihtsustamise eesmärgil niisiis suhtelisel skaalal. ECTSi rakendamisel riikliku ainepunktisüsteemina ei saa lähtuda samadest põhimõtetest. Ametliku ja ainsa punktisüsteemina omandavad Euroopa ainepunktid absoluutse väärtuse – neid ei saa enam arvestada kogu aasta töömahuga proportsionaalselt, vaid kehtestada tuleb üheselt mõistetavad standardid. [3]
Kokkuleppeliselt võrdub 60 Euroopa ainepunkti keskmise täiskoormusega õppiva üliõpilase aastase töökoormusega. Üliõpilase aastane töökoormus võib seejuures olenevalt töökorraldusest riigiti erineda, jäädes enamasti siiski 1500–1800 töötunni vahele. Niisiis võib ühe Euroopa ainepunkti saamise eelduseks olla olenevalt riigist 25–30 töötundi. Selline töömahu kõikumine ei või tunnustamisel ometi saada eri riikides välja antud Euroopa ainepunktide erineva käsitlemise aluseks, sest tihti on nende taga lihtsalt erinevad arvestusviisid või ajalooliselt kujunenud töökultuur. Eestis on ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadusega üliõpilase õppeaasta jooksul tehtava töö piirmääraks seatud 1560 tundi, seega võrdub 1 Euroopa ainepunkt Eestis üliõpilasele 26 tunni tööga.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ülikooliseadus (Riigi Teataja)
- ↑ Rutiku, S.; Valk, A.; Pilli, E.; Vanari, K. (2009). Õppekava arendamise juhendmaterjal (PDF). Tartu: SA Archimedes. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2018. Vaadatud 28. märtsil 2017.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 Kiisler, K. (2006). Euroopa ainepunktisüsteemi ECTS rakendamise käsiraamat. Tartu: SA Archimedes.