Itaalia muusika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Itaalia muusika ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ooperihelilooja Claudio Monteverdi

Itaalia muusikatraditsioonid ulatuvad tagasi esiaega, sisaldades laia variatsiooni muusikavormidest – rahva- ja klassikalisest muusikast kuni ooperi ja rokkmuusikani.

Heliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia heliloojad on andnud silmapaistva panuse Itaalia ja kogu läänemaailma muusikasse.

Renessansi heliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulsamad Itaalia renessansiaja heliloojad on Giovanni Pierluigi da Palestrina ja Claudio Monteverdi. Monteverdit peetakse ka Itaalia ooperi loojaks.

Barokiheliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulsamad Itaalia barokiheliloojad on Alessandro Scarlatti, Arcangelo Corelli ja Antonio Vivaldi.

Corellit peetakse concerto grosso loojaks.

Vivaldi "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni", 1723) on pärast selle taasavastamist väga populaarne ka tänapäeval.

Klassikalise muusika heliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulsamad Itaalia klassikalise muusika heliloojad on viiulivirtuoos Niccolò Paganini ja Gioachino Rossini.

Romantismi heliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulsamad Itaalia romantismi heliloojad on Giuseppe Verdi ja Giacomo Puccini.

Modernismi heliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Modernistliku itaalia muusika silmapaistvad heliloojad on Luciano Berio ja Luigi Nono, kes andsid suure panuse eksperimentaalse ja elektroonilise muusika arengusse.[1]

Muusikainstrumendid (pillid)[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia rahvuspilliks võib nimetada mandoliini. Rahvamuusikas on oluline osa rütmipillidel (tamburiin, kastanjetid, triangel).

Itaalia pillimeistrid leiutasid mitmeid muusikariistu nagu klavessiin ja fagott ning täiustasid muid, näiteks klaverit ja viiulit.[1]

Rahvamuusika[muuda | muuda lähteteksti]

Igal Itaalia regioonil on välja arenenud omad unikaalsed muusikastiilid, instrumendid ja tantsud. Ballaadid (canti epico lirici) esinevad rohkem põhjaregioonides, lüürilised laulud (canti lirico monostrofici) on aga populaarsed Lõuna-Itaalias. Traditsioonilises Itaalia rahvamuusikas kasutatakse klahvakordioni, flööti, torupilli ja mitmesuguseid puhkpille (ciaramella ja piffero). Regionaalse muusika tuntumate näidete hulka kuuluvad Napoli laulud ja Sitsiilia rahvamuusika, kuna nendest regioonidest on inimesed emigreerunud üle maailma laiali.[1]

Tantsuna on Itaalia rahvamuusikast tuntuim kindlasti tarantella. Teine tuntud tants on saltarello.

Religioosne muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Katoliku kirikus oli muusikana kasutusel gregoriaanlik ühehäälne laul ajavahemikus 800–1000.

Renessansiajal võeti kirikuluaulus kasutusele polüfooniline laul.

Heliloojatest on religioosset muusikat loonud ooperiheliloojana tuntuks saanud Luigi Cherubini (1760-1842).

Ooper[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt rahvamuusikast assotsieerub ooper rohkem Itaalia identiteediga, kuigi pärineb riigi põhjaosast – Firenzest. Euroopa muusika arengus toimusid 17. sajandil suured muudatused, trubaduuride levitatav keskaegne muusika asendus harmooniliste madrigalidega ja lõpuks ooperiga.

Järgnevate sajandite jooksul kujunesid Itaalias välja ooperitraditsioonid, mille esindajateks olid sellised silmapaistvamad heliloojad nagu Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, Luigi Cherubini, Gioachino Rossini (1792–1868, "Le barbier de Seville"/"Il barbier di Siviglia" 1816, "Otello" 1816, "Guillaume Tell" 1829, jt.). Vincenzo Bellini, Gaetano Donizetti ja Giuseppe Verdi ("Otello", "La traviata", jt.) ja Giacomo Puccini (1858-1924, "La bohème", "Madama Butterfly", "Tosca", "Turandot" jt.), Ruggero Leoncavallo ("Pagliacci" 1892).

Itaalia ooper domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega, kuniks 19. sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid.[141]

Tuntud ooperilauljad on Beniamino Gigli (1890–1957), Maria Callas (Mαρία Kάλλας/Kαλογερόπουλου, 1923–1977, kreeka ooperilaulja), Renata Tebaldi (1922–2004), Mario del Monaco, Tito Gobbi, Anna Moffo, Enzio Pinza, Titta Ruffo, Tito Schipa, Renata Scotto, Cesare Siepi, Luciano Pavarotti (1935–2007), Erico Caruso (1873-1921), Andrea Bocelli jt.

Tuntuim ooperiteater on Milano "La Scala".

Paljud ooperiaariad on leidnud esitamist üksiklauludena ("E lucevan le stelle" Puccini ooperist "Tosca", "Vesti la giubba" Leoncavallo ooperist "Pagliacci", "Nessun' dorma" ooperist "Turandot" jt.), orkestraalsed osad aga instrumentaalsete lugudena (Rossini "Guillaume Tell" eelmängu viimane osa, jt ).

Klassikaline muusika[muuda | muuda lähteteksti]

16. sajandi alguses sündinud itaalia klassikalist muusikat on ooperist raske eristada, sest paljud klassikalised heliloojad kirjutasid mõlemat. Kuulsamate näidete hulka kuuluvad Tomaso Albinoni, Francesco Cavalli, Antonio Cesti ja Gaetano Donizetti.

Teise gruppi võib tinglikult arvata heliloojad, kes on kuulsad oma sümfooniatega, instrumentaalkontsertidega ja sonaatidega. Nende hulka kuuluvad Alessandro Marcello, Niccolò Paganini, Giuseppe Domenico Scarlatti ja Antonio Vivaldi.[141]

20. sajandi alguses sündinud hilisem itaalia klassikaline muusika (tuntud kui instrumentaalmuusika) eemaldus ooperitraditsioonidest (Giuseppe Martucci teine sümfoonia). Modernsete ja innovatiivsete heliloojate hulka võib arvata Luciano Berio, Sylvano Bussotti, Franco Donatoni ja Luigi Nono.[1]

Filmimuusika[muuda | muuda lähteteksti]

Filmimuusika alal on tuntuimad Itaalia heliloojad Cesare Andrea Bixio, Nino Rota ("La strada" teema) jt.

Filmimuusika alal on rahvusvahelist tunnustuse saavutanud Ennio Morricone, kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad kaastööd filmidele "Hea, paha ja inetu" (1966) ja "Ükskord Metsikus Läänes" (1968).[1] Tunnustatud filmihelilooja oli ka Giancarlo Bigazzi (1940 – 2012. muusika filmile "Mediterraneo", mis sai parima mitteingliskeelse filmi "Oscar'i" 1991).

Filmide kaudu on mitmed itaalia laulud saanud laialt tuntuks ka väljaspool Itaaliat. Näiteks "Non ti scordar di me" (Ernesto De Curtis, lyr. Domenico Furnò) sai tuntuks Beniamono Gigli esitusena 1935. aasta filmis "Vergiß mein nicht".

Laul[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia laul on tuntud oma meloodilisuse poolest, kuid ka ilmselt ooperilaulust lähtuva häälekasutuse (bel canto) poolest.

Tuntud üksiklaulude autorid on Eduardo Di Capoa ("'O sole mio", 1898), Ernesto De Curtis ("Torna a Surriento", 1902), Francesco Paolo Tosti ("Marechiare"), Cesare Andrea Bixio (1896–1978, "Mamma", 1940, "Parlami d'amore Mariù", 1932) koos sõnade autori Bixio Cherubini'ga (1899-1987) jt.

Esitajatena on tuntud mitmed ooperilauljad: Enrico Caruso, Benjamino Gigli, Mario Lanza (1925–1959) jt., kes põhiliselt laulsid siiski ooperiaariaid ("E lucevan le stelle" M.Lanza 1951, "Vesti la giubba" M.Lanza 1951, jt.), Carlo Burti, Giuseppe Di Stefano, Luciano Pavarotti jt., kuid ka muud lauljad (Anna Fougez (1894–1966) jt.).

Eriline koht on olnud Naapoli laulul (Canzone Napoletana). Tuntumad Naapoli laulud on olnud "(Io) Te voglio bene assaje" 1839, "Core 'ngrato", "Funiculì, funiculà", "Luna rossa", "Marechiare", "'O sole mio", "'O surdato 'nnamurato", "Santa Lucia", "Torna a Surriento", "Non ti scordar di me" 1935, jt. Mitmed nendest on saanud kuulsaks kogu maailmas ja laulutraditsioon on jätkunud[2] (Renato Carosone - "Maruzella" (lyr. Enzo Bonagura) 1956, "Lazarella" 1957, Mario Trevi, Pino Daniele (1955-2015) - "Napule è" 1977).

Populaarne (rahvalik) muusika ja tänapäeva popmuusika[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia populaarne muusika põhines algselt rahvamuusikal, itaalia laulul ja ooperiaariatel.

Itaalia populaarse muusika (musica leggera) tendentsidest alates eelmise sajandi keskkohast annab küllatki hea ülevaate aastast 1951 toimuv Sanremo laulufestival, rahvalikust või rahvamuusikale lähedasemast muusikast aga teised festivalid, nagu Festival della Canzone Napoletana ehk Festival di Napoli (alates 1952) ja teised Itaalia muusikafestivalid, nagu Cantagiro[3] (1962-1972 ja 1990-1993). Castrocaro Music Festival ehk Concorso per Voci Nuove (alates 1957) on olnud uute ja noorte talentide leidmise kohaks[4]. RAI poolt 1956-1975 korraldatud Canzonissima oli Itaaliat Eurovisiooni Lauluvõistlusel esindama saadetavate laulude ja esitajate valiku kohaks aastatel 1970-1975.

Paljud tuntud Itaalia lauljatest nii lauljad kui ka laulukirjutajad, kelle loomingu osaks on sageli sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse sisuga laulud ja protestilaulud (näiteks Gigliola Cinquetti – "La rosa nera" 1967, "Si" 1974, Milva – "Bella ciao!", Iva Zanicchi – "La riva bianca, la riva nera" 1971, jt.). Ülekaalus on aga olnud meloodilised sentimentaalsed ballaadid.[5]

Samuti on rahvusvaheliselt tuntud muusik Giorgio Moroder, keda peetakse Itaalia diskomuusika (italodisco) ja elektroonilise muusika pioneeriks.[6] Selle suuna esindaja oli ka Gazebo ("I like Chopin", comp. Pierluigi Giombini, lyr. Gazebo, 1983).

Viimaste aastakümnete suurima tuntusega muusikud on Toto Cutugno, Ricchi e Poveri, Laura Pausini, Eros Ramazzotti, Andrea Bocelli jt.

Heliloojad ja laulude sõnade autorid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks ülal juba mainitud autoritele on laulude autoritena tuntud veel, Mogol, Paolo Conte, Vito Pallavicini (1924-2007), Mario Panzeri (1911-1991), Giancarlo Bigazzi (1940-2012), Lorenzo Pilat jt.

Laulude sõnade tegijatest on tuntuimad Tino Verde, Franco Migliacci, Daniele Pace, Alberto Testa (1927-2009, "Quando, quando, quando ?"), Nisa (Nicola Salerno) jt.

Paljud esitavad muusikud on ise ka muusika autoriteks (cantautori), peamiselt enda esitatavate laulude puhul, näiteks Dino Olivieri, Adriano Celentano, Domenico Modugno, Tony Renis, Renato Rascel, Sergio Endrigo, Enrico Riccardi jt.

Lauljad ja muusikud[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevas on toodud populaarse muusika alal kuuluvad eelmise sajandi tuntumate Itaalia muusikute hulka kuuluvate muusikute loetelu.
Al Bano (Albano Carrisi) (duo Albano e Romina esitasid laulu "Ci sará", Sanremo 1984 #1),
Alice (Carla Bissi) (Castrogiro 1971 võitja, "Per Elisa" Sanremo 1981 #1, koos Franco Battiatoga esitas Battiato laulu "I treni di Tozeur" ESC1984 #5),
Fabrizio De André,
Nino D'Angelo,
Nicola Arigliano ("I sing "ammore"" 1959, "20 chilometri al giorno" 1964),
Avion Travel ("Sentimento", Sanremo 2000 #1),
Aleandro Baldi ("Passerà", Sanremo 1994 #1),
Nicola Di Bari ("Il cuore è uno zingaro", Sanremo 1971 #1, Itaalia #1, "Chitarra suona più piano", Canzonissima 1971 võitja, "I giorni dell'arcobaleno", Sanremo 1972 #1),
Franco Battiato (psühhedeelne rock, progressiivrock, synthpop, dance, 1981 LP "La voce del padrone (His Master's Voice)" oli esimene Itaalia üle 1 000 000 müüdud LP, "L'arca di Noè" 1982, "I treni di Tozeur", esitas koos Alice'ga ESC1984 #5),
Lucio Battisti,
Orietta Berti ("Se ne va", 1969),
Andrea Bocelli,
Angelo Branduardi ("Alla fiera dell'est", 1976 LP, Italian Music Critics's Award, "La pulce d'acqua", 1977)
Sergio Bruni (Festival di Napoli),
Carlo Buti ("Tornerai", 1937),
Peppino di Capri (Festival di Napoli 1970 #1),
Renato Carosone (sünd. Carusone, 1920-2001) (cantautore, "Torero" 1958 US top 20 hit ja US Hit Parade #1, "Lazzarella" 1957, "Maruzella" 1958, "Guaglione" 1958),
Raffaella Carrà ("Tanti auguri"),
Al Bano Carrisi (= AlBano),
Marco Carta ("La forza mia", Sanremo 2009 #1),
Caterina Caselli ("Nessuno me può giudicare", Sanremo 1966 #2, "Come mai" 1966),
Adriano Celentano ("24 000 baci", Sanremo 1961 #2, "Azzurro" 1968 Itaalia #1),
Gigliola Cinquetti ("Non ho l'eta" ESC1964 #1, "La pioggia", "Si" ESC1974 #2),
Riccardo Cocciante ("Se stiamo insieme", Sanremo 1991 #1),
Toto Cutugno ("Solo noi", Sanremo 1980 #1, "L'italiano (Lasciatemi Cantare)", Sanremo 1983),
Lucio Dalla (1943-2012, comp., "Caruso" 1986),
Tony Dallara ("Come prima", Sanremo 1957 #1, ESC1957 #_, Festival di Napoli),
Nicola Di Bari ("Il cuore e' uno zingaro", Sanremo 1971 #1, "I giorni dell'arcobaleno", Sanremo 1972 #1),
Delirium ("Jesahel", Sanremo 1972 #6),
Peppino Di Capri ("Un grande amore e niente piu", Sanremo 1973 #1),
Dino ("Te lo leggo negli occhi", Festival delle Rose 1964 #3, "Gli occhi miei" (Mogol-Donida) 1968),
Sergio Endrigo ("Canzone per te", Sanremo 1968 #1, esit. Roberto Carlos ja Sergio Endrigo, "Lontano dagli occhi", Sanremo 1969 #2),
Aurelio Fierro ("Guaglione", Festival di Napoli 1956 #1, "Lazzarella" 1957, Festival di Napoli 1969 #1),
Fiordaliso ("Non voglio mica la luna",Sanremo 1984 #5),
Ricardo Fogli (osales ansamblis Pooh, "Mondo" 1976, "Malinconia" 1981, "Storie di tutti i giorni" Sanremo 1982 #1, "Per Lucia" ESC 1983 #11),
Sergio Franchi (1926-1990) (San Remo 1960),
Nunzio Gallo (Festival di Napoli 1958 #1),
Gazebo (),
Beniamino Gigli,
Giorgia ("Come saprei", Sanremo 1995 #1, "Strano il mio destino" Sanremo 1996 #3, "Di sole e d'azzurro" (Zucchero) Sanremo 2001 #2, 2013 album "Senza paura" Itaalia #1),
Francesco Guccini,
Rocco Granata ("Marina" aut. ja esit., "Carolina, dai!" 1961, "Tango d'amore"),
Romina (=Romina Power),
Homo Sapiens ("Bella da morire", Sanremo 1977 #1)
Isabella Iannetti (Mogol/Rapetti, Celentano e del Prete, "T'hanno visto domenica sera", Cantagiro 1963 girone B #2; "Melodia" (Cassano - Conti - Argenio), 1968),
Anna Identici ("Quando m'innamoro" (Pace - Panzeri), Sanremo 1968 #6),
Jalisse (=Alessandra Drusian) (Fabio Ricci, lyr. Carmen Di Domenico e Alessandra Drusian, "Fiumi di parole", esit. koos Fabio Ricciga, Sanremo 1997 #1, ESC1997 #4),
Jovanotti,
Mario Lanza (1896–1978),
Fausto Leali,
Sophia Loren ("Mambo italiano", 1955),
Robert(in)o Loreti ("Mamma", "Uno per tutte" 1963, Festival di Napoli 1966 #1),
Little Tony ("24 000 baci", Sanremo 1961 #2),
Marino Marini (ed il suo quartetto) (Festival di Napoli, "Maruzzella", ),
Mia Martini,
Marisa (Del Frate) ("Malinconico autunno", Festival di Napoli 1967 #1)
Emma Marrone,
Michele ("Se mi vuoi lasciare", 1963, Itaalia #1),
Milva ("Tango italiano", Sanremo 1962 #2; Festival di Napoli; "Mediterraneo", Sanremo 1972 #12),
Mina ("Un anno d'amore" (orig. "C'est irreparable", Nino Ferrer), 1965 Itaalia #1),
Domenico Modugno ("Nel blu dipinto di blu" ehk "Volare", Sanremo 1958, ESC1958, "Ti si' 'na cosa grande" koos Ornella Vanoni'ga, Festival di Napoli 1964 #1),
Mario del Monaco,
Matia Bazar ("E dirsi ciao", Sanremo 1978 #1, "Messaggio d'amore", Sanremo 2002 #1),
Gianni Morandi ("Il giocattolo", 1968),
Fabrizio Moro,
Giorgio Moroder (electronic music, italodisco),
Nada ("Ma che freddo fa", Sanremo 1969 #5, "Il cuore è uno Zingaro", Sanremo 1971 #1),
Gianna Nannini ("Bello e impossibile", "Lontano dagli occhi" 1969),
Nek ("Laura non c'e" (Nek, Massimo Varini, Antonello De Sanctis), 1997 Itaalia #1, US #19, Prantsusmaa #11, Saksamaa #10, jne.),
Numero Uno (italodisco),
Dino Olivieri ("Tornerai" Olivieri 1933, lyr. Nino Rastelli 1936),
Le Orme,
Anna Oxa (koos Fausto Leali'ga esitas "Ti lascero'", Sanremo 1989 #1, "Senza pieta'", Sanremo 1999 #1),
Laura Pausini ("Strani amori" Sanremo 1994 #3),
Luciano Pavarotti,
Rita Pavone (Festival degli sconosciuti 1962 #1, "La partita di pallone", "Cuore", 1963, "Lui", Cantagiro 1965 Girone A võitja),
Emilio Pericoli (1928-2013, esit. "Al di là", 1961 US#6, GB#30),
Nilla Pizzi (1919-2011, "Grazie dei fiori", Sanremo 1951 #1, "Vola colomba", Sanremo 1951 #1, Festival di Napoli),
I Pooh (1966, "Uomini soli", Sanremo 1990 #1),
Romina Power (duos koos Albano Carrisiga esitasid laulu "Ci sará", Sanremo 1984 #1),
Patty Pravo ("La bambola", 1968),
I Profeti,
Quartetto Cetra,
Eros Ramazzotti ("Adesso tu", Sanremo 1986 #1),
Katyna Ranieri (Sanremo 1953),
Massimo Ranieri ("Rose rosse (per te)" Cantagiro 1969 Girone A võitja),
Renato Rascel (Ranucci) 1912-1991 (comp., Festival di Napoli, "Romantica" (R.Rascel, lyr. Tino Verde, Sanremo 1960 #1 esit. Renato Rascel ja Tony Dallara, ESC1960 #8)),
Tony Renis ("Quando?"),
Teddy Reno ("Eterno ritornello (Te vojo bene)", 1948, "Sarrá chi sa?", Festival di Napoli 1959 #1),
Ricchi e Poveri ("La prima cosa bella" 1970, "Se m'innamoro", Sanremo 1985 #1),
Tino Rossi,
Vasco Rossi,
Flo Sandon's ("El bayon", Festival di Napoli),
Marisa Sannia (1947-2008) ("Casa bianca", Sanremo 1968 #2)
Tito Schipa,
Franco Simone ("Fiume grande", Sanremo 1974),
Bobby Solo ("Una lacrima sul viso"),
Giuseppe di Stefano,
Luciano Tajoli (1920-1996) ("Mamma" 1941, "Verde luna" 1948, ),
Luiggi Tenco,
Achille Togliani (Sanremo 1951, Sanremo 1952),
Tonina Torrielli ("Amami se vuoi" ESC1956 #2, "L'Amore" 1958, "Perderti" Sanremo 1960),
Umberto Tozzi ("Gloria", 1979 Itaalia #2),
Mario Trevi ("Mare verde" Canzone Napoletana 1961, "Indifferentemente" Canzone Napoletana 1963 #2),
Trio Lescano ("Tornerai", 1937),
Ornella Vanoni,
Roberto Vecchioni (Roberto Vecchioni, "Chiamami ancora amore", Sanremo 2011 #1),
Claudio Villa (1926-1987) ("Jammo ja'", Festival di Napoli 1963 #1, "Non pensare a me", Sanremo 1967 #1),
Wess e Dori Ghezzi ("Era, ESC1975 #3)
Iva Zanicchi (Castrocaro Music Festival 1962 #3, Sanremo 1967, "Zingara" Sanremo 1969 #1, "L'arca di Noè" 1970, Sanremo 1974 #1, Festival di Napoli),
Zucchero,
jt.

Täielikuma ettekujutuse annab Itaalia lauljate loend.

Itaalia päritolu või Itaalia juurtega lauljaid ja muusikuid mujal maailmas:
Salvatore Adamo,
Lys Assia,
Frankie Avalon,
Tony Bennett,
Perry Como,
Betty Curtis ("Al di là"),
Dalida (Canzonissima 1967),
Vic Damone, Nino D'Angelo,
Johnny Dorelli ("Love in Portofino", 1959),
Rocco Granata,
Sergio Franchi (1926-1990, tenor),
Connie Francis,
Markos Frangkoulis,
Mario Lanza,
Henry Mancini,
Dean Martin,
Al Martino (1927-2009) ("Non ti scordar di me"),
Robert Miles (Roberto Concina)
Liza Minnelli,
Yves Montand,
Paolo Nutini,
Emilio Pericoli ("Uno per tutte" Sanremo 1963 #1, ESC1963 #3, "Non ho l'eta (per amar ti)" Sanremo 1964 #1),
Gene Pitney ("Nessuno me può giudicare", Sanremo 1966 #2"),
Teddy Randazzo,
Chris Rea,
Johnny Rivers
Tino Rossi,
Frank Sinatra,
Jerry Vale (1930-2014),
Gino Vannelli,
Caterina Valente
Lena Zavaroni

Teiste maade lauljad, kes on laulnud itaalia laule või itaalia keeles või Itaaliaga seotud teemadel:
Salvatore Adamo (Prantsusmaa)
The Aphrodite's Child (Kreeka, "Lontano dagli occhi" 1969)
Roberto Carlos (Brasiilia, "Canzone per te", Sanremo 1968 #1)
José Carreras (Hispaania)
Plácido Domingo (Hispaania)
José Feliciano (USA, "Che sara", Sanremo 1971 #2, eriti suure populaarsuse sai hispaaniakeelse versioonina "Qué será")
Kristina Hautala (Soome, "En koskaan", orig. "Io che non vivo senza te", Sanremo 1965)
The Herman's Hermits (Suurbritannia, "Something is happening", orig. "Luglio", 1968)
Mary Hopkin (Inglismaa, "Lontano dagli occhi" Sanremo 1969 #2)
Engelbert Humperdinck (Inglismaa, "The way it use to be", orig. "Melodia", 1968)
Dmitri Hvorstovsky (Venemaa)
Tom Jones (Inglismaa, "Love me tonight, orig. "Alla fine della strada")
Laila Kinnunen (1939-2000) ("Lazarella", orig. "Lazzarella" Festival di Napoli 1957 #2)
Helmut Lotti (Saksamaa)
The New Christy Minstrels (USA, "Se piangi, se ridi", Sanremo 1965 #1)
Elvis Presley (USA, "Surrender", orig. "Retorno a Surriento", "You don't have to say you love me", orig. "Io che non vivo senza te", Sanremo 1965)
The Renegates (Inglismaa, "Un giorno tu me cercherai" 1966)
Cliff Richard (Inglismaa, "All my love", orig. "Solo tu", "Constantly", 1964, orig. "L'edera", Sanremo 1958 #2, Canzonissima 1958 #1)
The Sandpipers (USA, "Quando m'innamoro", 1968 Sanremo #6)
Neil Sedaka ("La terza luna" 1963)
Dusty Springfield (Suurbritannia, "You don't have to say you love me", orig. "Io che non vivo senza te", Sanremo 1965)
The Tremeloes (Inglismaa, "Suddenly you love me", orig. "Uno tranquillo", 1967)
Olavi Virta ("Maruzella" 1958, orig. "Maruzzella" 1956)
Dionne Warwick ("La voce del silenzio", Sanremo 1968)

Koit Toome ja Laura (Eesti, "Verona", ESC2017 #14)
Elina Nechayeva (Eesti, "La forza", ESC2018 #8)

Laulud ja muusikateosed[muuda | muuda lähteteksti]

Märkus: Nimede alguses olevaid artikleid Gli, I, Il, L', La, Le, Li, Un, Una, Uno ja hispaania keeles El võib olla järjestamisel mitte arvesse võetud.
"20 chilometri al giorno" (esit. Adriano Celentano ja , Sanremo 1961 #2, esit. ka Nicola Arigliano)
"24 000 baci" ("Venti quattro mila baci", Fulci - Vivarelli - Celentano, Sanremo 1961 #2, esit. Adriano Celentano ja Little Tony)
"Addio, addio !" (Domenico Modugno, lyr. Franco Migliacci, esit. Domenico Modugno ja Claudio Villa, Sanremo 1962 #1, Itaalia 1962 #4 (Musica e dischi), ESC1962 #9)
"Adesso tu" (esit. Eros Ramazzotti, Sanremo 1986 #1),
"Al di là" (Carlo Donida - Mogol, esit. Betty Curtis ja Luciano Tajoli, Sanremo 1961 #1, ESC1961 #5, Emilio Pericoli, Lys Assia e Dino Olivieri orch., jt.)
"Alla fine delle strada" (Lorenzo Pilat, esit. Lorenzo Pilat, Sanremo 1969)
"Alle porte del sole" (esit. Gigliola Cinquetti, Canzonissima 1973 võitja)
"Un anno d'amore" (orig. "C'est irreparable", Nino Ferrer, esit. Mina, 1965 Itaalia #1)
"Aprite le finestre" (Pinchi e V. Panzuti, esit. Franca Raimondi, Sanremo 1956 #1)
"L'arca di Noe" (esit. Iva Zanicchi ja Sergio Endrigo, Sanremo 1970)
"Arcobaleno"
"Arrivederci Roma !" (esitused-helisalvestused – Mario Lanza)
"Ave Maria" (Franz Schubert 1825, esitused-helisalvestused – Mario Lanza 1951, jt.)
"Azzurro" (Paolo Conte, Michele Virano e Vito Pallavicini, esit. Adriano Celentano, 1968)
"La bambola" (Bruno Zambrini, Ruggero Cini, lyr. Franco Migliacci, 1968, esit. Patty Pravo, Itaalia #1)
"El bayon" (esit. Flo Sandon's)
"Bello e impossibile" (Gianna Nannini)
"Buongiorno tristezza" (G. Fiorelli e M. Ruccione, esit. Claudio Villa ja Tullio Pane, Sanremo 1955 #1)
"Campanaro" (lyr. Bixio Cherubini)
"Canzone per te" (Sergio Endrigo, Sanremo 1968 #1, esit. Roberto Carlos ja Sergio Endrigo)
"Carolina, dai !" (Daniele Pace e Mario Panzeri, esit. Sergio Bruni, Sanremo 1961 #9)
"Caruso" (Lucio Dalla, Itaalia #2)
"Casa bianca" (Mariano Detto e Don Backy, esit. Ornella Vanoni ja Marisa Sannia, Sanremo 1968 #2)
"Chella lla'" (Renato Carosone, 1957)
"Che sara" (Jimmy Fontana, lyr. Franco Migliacci, esit. Jose Feliciano ja Ricchi e Poveri, Sanremo 1971 #2)
"Chitarra suona più piano" (Nicola Di Bari - Evangelisti - Marrocchi, esit. Nicola Di Bari, Canzonissima 1971 #1)
"Ci sará" (Albano e Romina, Sanremo 1984 #1)
"Come mai" (Pace, Panzeri e Pilat, esit. Caterina Caselli, 1966)
"Come prima" (Di Paola, Panzeri, Taccani, esit. Tony Dallara, 1957, Itaalia #5)
"Core 'ngrato" (Mario Lanza 1950, )
"Cuore" (esit. Rita Pavone, 1963 Itaalia #1)
"Il cuore è uno zingaro" (Claudio Mattone, lyr. Franco Migliacci, esit. Nicola Di Bari, Sanremo 1971 #1)
"Domani"
"Dio, come ti amo" (Domenico Modugno, esit. Domenico Modugno ja Gigliola Cinquetti, Sanremo 1966, It#1, D. Modugno esitus ESC1966 #17/18)
"L'edera" (Saverio Seracini e Vincenzo D'Acquisto, esit. Nilla Pizzi ja Tonina Torrielli, Sanremo 1958 #2, Nilla Pizzi esituses oli ka Canzonissima 1958 võidulaul, Claudio Villa 1958)
"E lucevan le stelle" (Giacomo Puccini ooperist "Tosca")
"Fiumi di parole" (Fabio Ricci, lyr. Carmen Di Domenico e Alessandra Drusian, esit. Jalisse (=Alessandra Drusian koos Fabio Ricciga), Sanremo 1997 #1, ESC1997 #4),
"Il giocattolo" (Luis Enriquez Bacalov, Bruno Zambrini, Ubaldo Continiello, esit. Gianni Morandi, 1968)
"I giorni dell'arcobaleno" (Nicola Di Bari, Dalmazio Masini, Piero Pintucci, esit. Nicola Di Bari, Sanremo 1972 #1)
"In ginocchio da te" (esit. Gianni Morandi, 1962)
"Gloria" (Umberto Tozzi, Giancarlo Bigazzi, esit. Umberto Tozzi, 1979 Itaalia #2)
"Grazie, amore !" (esit. Gigliola Cinquetti, 1965)
"Grazie dei fiori" (Saverio Seracini, lyr. G. C. Testoni, M. Panzeri, esit. Nilla Pizzi, Sanremo 1951 #1)
"Guaglione" (Festival di Napoli 1956 #1),
"Io che non vivo senza te" (Pino Donaggio, lyr. Vito Pallavicini, esit. Pino Donaggio, 1965),
""La strada" teema" (Nino Rota)
"Lazzarella" (Domenico Modugno e Riccardo Pazzaglia, 1957, esit. Aurelio Fierro (Festival di Napoli 1957 #2, Italia #2), Domenico Modugno, 1957, R. Carosone, 1958)
"L'edera" (Saverio Seracini e Vincenzo D'Acquisto, esit. Nilla Pizzi ja Tonina Torrielli, Sanremo 1958 #2, Nilla Pizzi esituses oli ka Canzonissima 1958 võidulaul, Claudio Villa 1958)
"Lontano dagli occhi" (Sergio Endrigo-Sergio Bardotti, esit. Sergio Endrigo ja Mary Hopkin, Sanremo 1969 #2)
"Luglio" (Riccardo Del Turco e Giancarlo Bigazzi), esit. Riccardo Del Turco, il Disco per l'Estate 1968 #1)
"Lui" (esit. Rita Pavone, Cantagiro 1965 Girone A #1)
"Mamma" ("Mamma son tanto felice") (Cesare Bixio, lyr. Bixio Cherubini, 1940, esitused-helisalvestused: Mario Lanza, Benjamino Gigli, Robertino Loreti, Andrea Bocelli jt.)
"Marechiare" (Francesco Paolo Tosti, esitused – Mario Lanza 1952, jt.)
"Marina" (Rocco Granata, esit. Rocco Granata)
"Maruzzella" (Renato Carosone, lyr. Enzo Bonagura, 1955, esit. R. Carosone)
"Mediterraneo" (Sanremo 1972)
"Melancolico autunno" (Sanremo 1951)
"Melodia" (Cassano, Conti, lyr. Argenio, 1968, esit. Isabella Iannetti ("The way it use to be"))
"Nel blu dipinto di blu" ("Volare") (Domenico Modugno - Francesco Migliacci, esit. Domenico Modugno, Sanremo 1958 #1, ESC1958 #6)
"Nessuno me può giudicare" (Luciano Beretta, Miki Del Prete, Daniele Pace, Mario Panzeri, esit. Gene Pitney ja Caterina Caselli, Sanremo 1966 #2)
"Non ho l'eta (per amar ti)" (esit. Gigliola Cinquetti ja Emilio Pericoli, Sanremo 1964 #1, ECS1964 #1)
"Non pensare a me" (esit. Claudio Villa ja Iva Zanicchi, Sanremo 1967 #1)
"Non son degno di te" (esit. Gianni Morandi)
"Non ti scordar di me" (Ernesto De Curtis, lyr. Domenico Furnò, 1934, esit. Beniamino Gigli 1935, Mario Lanza, Claudio Villa 1955, Gigliola Cinquetti 1975, Luciano Pavarotti 1994)
"Non voglio mica la luna" (Zucchero Fornaciari, Enzo Malepasso, Luigi Albertelli, esit. Fiordaliso, Sanremo 1984 #5),
"Gli occhi miei" (Mogol - Donida, esit. Dino, 1968)
"'O sole mio" (Eduardo Di Capoa, 1898, esitused-helisalvestused – Mario Lanza 1958, Robertino Loreti, jt.)
"Papaveri e papere" (N. Rastelli, M. Panzeri e V. Mascheroni, esit. Nilla Pizzi, Sanremo 1952 #2)
"Parla mi d'amore, Mariù" (Cesare Andrea Bixio e Ennio Neri, 1932, esitused Vittorio Sica 1932, Mario Lanza, Giuseppe di Stefano 1959)
"Per Lucia" (esit. Ricardo Fogli ESC1983 #11),
"La pioggia" (Pace, Argenio, Conte, Panzeri, esit. Gigliola Cinquetti, Sanremo 1969 #6)
"Piove (Ciao, ciao bambina)" (Domenico Modugno, Dino Verde, 1959, esit. Domenico Modugno ja Johnny Dorelli, Sanremo 1959 #1)
"Quando m'innamoro" (Pace - Panceri, esit. Anna Identici, Sanremo 1968 #6)
"Quando, quando, quando ?" (Tony Renis, lyr. Alberto Testa, esit. Tony Renis, Sanremo 1962 #4, Canzonissima 1962 #1)
"Le quattro stagioni" (Antonio Vivaldi, 1723)
"Il cuore e' uno zingaro" (esit. Nicola Di Bari, Sanremo 1971 #1)
"La riva bianca, la riva nera" (Alberto Testa, Eros Sciorilli, esit. Iva Zanicchi, 1971)
"Romantica" (Renato Rascel, lyr. Tino Verde, Sanremo 1960 #1, esit. Renato Rascel ja Tony Dallara, viimane oli ka Canzonissima 1960 võitja, ESC1960 #8)
"Rose rosse (per te)" (esit. Massimo Ranieri, Cantagiro 1969 Girone A #1)
"Se piangi, se ridi" (esit. Bobby Solo ja The New Christy Minstrels, Sanremo 1965 #1)
""La strada" teema" (Nino Rota)
"Te lo leggo negli occhi" (Sergio Endrigo, lyr. S. Bardotti), esit. Dino, Festival delle Rose 1964 #3)
"Torna a Surriento" (Ernesto De Curtis, 1902)
"Tornerai" (Dino Olivieri, 1933, lyr. Nino Rastelli, 1936, esit. Dino Olivieri, Carlo Buti 1937, Trio Lescano 1937, jt.)
"Uno per tutte" (esit. Tony Renis ja Emilio Pericoli, Sanremo 1963 #1)
"Uno tranquillo" (Lorenzo Pilat, lyr. Daniele Pace, Mario Panzeri, 1967)
"I treni di Tozeur" (Franco Battiato, Giusto Pio, lyr. F. Battiato, Rosario Cosentino, esit. Battiato e Alice, ESC1984 #5),
"Se piangi, se ridi" (Gianni Marchetti, Roberto Satti e Mogol, esit. Bobby Solo, Sanremo 1965 #1, ESC1960 #5),
"Si" (Daniele Pace, Corrado Conti, Lorenzo Pilat, Mario Panzeri, esit. Gigliola Cinquetti, Sanremo 1974, ESC1974 #2),
"La terza luna" (Luis Enriquez Bacalov e Franco Migliacci, esit. Neil Sedaka)
"Uno per tutte" (Tony Renis, Mogol ed Alberto Testa, esit. Tony Renis ja Emilio Pericoli, Sanremo 1963 #1, ESC1963 #3, Robertino Loreti)
"Il uomo per me" (esit. Bobby Solo, Sanremo 1965)
"Vesti la giubba" (Ruggero Leoncavallo ooperist "Pagliacci" 1892)
"Viale autunno" (Giovanni D'Anzi, 1953, esit. Carla Boni ja Flo Sandon's, Sanremo 1953 #1)
"Vivere" (Bixio)
"Vola colomba" (lyr. Bixio Cherubini, esit. Nilla Pizzi, Sanremo 1952 #1),
"Volare" ("Nel blu dipinto di blu") (Sanremo 1958 #1, ESC1958 #6),
"Zingara" (Enrico Riccardi e Luigi Albertelli, esit. Bobby Solo ja Iva Zanicchi, Sanremo 1969 #1, Itaalia #1 Bobby Solo esitusena).

Paljudest itaalia lauludest on tehtud versioonid teistes keeltes.
"Al di là" (Carlo Donida - Mogol),
"Constantly" ("L'edera", Canzonissima 1958),
"Gloria" (Umberto Tozzi, Giancarlo Bigazzi, esit. Umberto Tozzi, 1979),
"Help yourself" ("Gli occhi miei", 1968),
"It's now or never" ("O sole mio"),
"I (who have nothing)" ("Uno dei danti"),
"J'attendrai" ("Tornerai", 1933/1936),
"Komm' zurück" ("Tornerai", 1933/1936),
"Mama" ("Mamma"),
"Maruzella" ("Maruzzella")
"A man without love" ("Quando m'innamoro"),
"Quando, quando, quando ?" ("Quando, quando, quando ?"),
"Qué sara" ("Che sarà"),
"Something is happening" ("Luglio", 1968),
"Suddenly you love me" ("Uno tranquillo"),
"Surrender" ("Torno a Surriento"),
"Tutte le mamme" (U. Bertini e E. Falcocchio, esit. Giorgio Consolini ja Gino Latilla, Sanremo 1954 #1)
"Volveras" ("Tornerai", 1933/1936),
"The way it use to be" ("Melodia")
jt.

Eestikeelsed versioonid on tehtud paljudest itaalia lauludest:
"Aken lahti tee" ("Guaglione")
"Esmakordselt" ("Melodia", "The way it use to be")
"Jälle algab kõik" ("Il giocattolo", 1968),
"Jätke võtmed väljapoole" ("Tanti auguri"),
"Lõppenud on päevad" ("Un tranquillo", 1967),
"Ma lendan ja laulan" ("Nel blu dipinto di blu (Volare)"),
"Oled teinud mind õnnelikuks" ("Quando m'innamoro" 1968),
"Pardike ja moon" ("Papaveri e papere", Sanremo 1952 #2),
"Pärlipüüdja" ("Will I see you again ?"),
"Romantika" ("Romantica" Canzonissima 1960 #1)
"Tule metsa vaiksele teele" ("La strada nel bosco", C. Bixio),
"Vihm" ("La pioggia", 1969)
"Ütle, millal tuled sa?" ("Quando, quando, quando ?"),
jt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]