Laila Kinnunen
Laila Kinnunen (kodanikunimi 1939–1971 Laura Annikki Kinnunen, aastatel 1971–2000 Laura Annikki Mišić, 8. november 1939 Helsingi vald – 26. oktoober 2000 Heinävesi) oli soome estraadilaulja.
Talvesõja ajal evakueeriti Laila Kinnunen Rootsi, kus ta elas kuni 1949. aastani. 1955. aastal võitis ta estraadilaulude konkursi Helsingis ja pääses 1956. aastal solistiks Lasse Pihlajamaa orkestrisse. Hiljem laulis ta ka Olli Häme ja Erkki Melakoski orkestrites. Juba esimene helisalvestis "Lazzarella" 1957. aastal kujunes väga populaarseks.
1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutas ta Soomet esindades lauluga "Valoa ikkunassa" kümnenda koha.[1] Ta sai ka mujal Euroopas mõnevõrra tuntuks ning esines ka Rootsis, Saksamaal ja Hollandis.
Aastatel 1960–1963 lindistas Laila Kinnunen ka mitmed lood duetis koos oma õe Ritva Kinnuneniga.
1960. aastatel Kinnuneni ampluaa laienes ja ta esitas eri stiilides laule. Ta mängis ka mõnes filmis.
1967. aasta järel tegi ta veel ainult mõned lindistused. Lepingut plaadifirmaga Scandia ei pikendatud ja 1970. aastate algul Laila Kinnunen lõpetas lauljategevuse.
1980. aastal avaldas ta veel singli "Kohtalon lapsi" / "Toiset meistä", mille järel ta enam ei laulnud.
Seejärel elas Laila Kinnunen avalikkuse eest tagasitõmbununa. 1989. aastal valmis tema 50. sünnipäeva eel temast dokumentaalfilm "Laila".[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Laila Kinnunen oli kaks korda abielus. Tema esimene mees oli näitleja Ville-Veikko Salminen. 1971–1972 oli ta abielus Jugoslaavia muusiku Mišo Mišićiga. Nende tütar Milana Mišić (sündinud 1970) on hariduselt optik, kuid tegutseb lauljana. Laila Kinnuneni õde Ritva Kinnunen on samuti tegutsenud lauljana.