Henry Mancini

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Henry Mancini (õieti Enrico Nicola Mancini; 16. aprill 1924 Cleveland, Ohio14. juuni 1994 Los Angeles, California) oli USA helilooja, dirigent ja arranžeerija, kes on tuntud tänu oma filmi- ja televisioonimuusikale.

Teda nimetatakse tihti suurimate filmiheliloojate seas. Ta võitis neli Oscarit, ühe Kuldgloobuse ja kümme Grammyt ning lisaks veel 1995. aastal postuumselt Grammy elutöö auhinna.

Tema tuntumad teosed on filmisarja "Roosa panter" ja telesarja "Peter Gunn" tunnusmuusika.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Mancini vanemad olid tulnud Ameerikasse Itaaliast Abruzzo maakonnast. Ta sündis Ohios Clevelandi itaallaste asumis ja kasvas üles Pittsburghi lähedal Pennsylvanias. Tema terasetöölisest isa pani oma ainsa lapse kaheksa-aastaselt pikoloflööti õppima. 12-aastaselt alustas ta klaveritundidega. Isa ja poeg mängisid koos flööti kohalikus itaalia immigrantide orkestris. Pärast keskkooli lõpetamist 1942. aastal astus Mancini mainekasse Juilliardi konservatooriumisse New Yorgis, kuid aasta pärast katkestas tema õpingud teenistus USA sõjaväes. 1945. aastal osales ta Lõuna-Saksamaal koonduslaagri vabastamises.

Teenistuse lõppedes liitus ta muusikatööstusega, alustades 1946. aastal pianisti ja arranžeerijana taasmoodustatud Glenn Milleri orkestris. Ta täiustas oma oskusi kompositsiooni, kontrapunkti, harmoonia ja orkestratsiooni alal heliloojate Ernst Kreneki ja Mario Castelnuovo-Tedesco juhendamisel.

1952. aastal asus ta tööle filmistuudio Universal Pictures muusikaosakonda. Järgmise kuue aasta jooksul jõudis tema looming rohkem kui sajasse filmi, kuid ta lõi ka populaarseid laule. 1958. aastal jätkas ta vabakutselise heliloojana. Varsti pärast seda kirjutas ta muusika Blake Edwardsi telesarjale "Peter Gunn", millele järgnes pikk koostöö: neil valmis 35 aasta jooksul 30 filmi. Kuulsamad neist on "Hommikueine Tiffany juures" (Oscari võitnud lauluga "Moon River") ja "Roosa panter" koos järgedega. Mancini tegi koostööd ka teiste filmitegijatega.

Ta oli esimeste seas, kes hakkas orkestrisaatega romantilistele filmidele lisama džässielemente.

Ta lõi muusikalise kujunduse paljudele telesarjadele ja -saadetele.

Tema loodud meloodiaga laulud olid 1960.–1980. aastatel easy-listening-stiili raudnaelad.

Ta salvestas üle 90 albumi, mille stiilid varieerusid alates bigbändimuusikast läbi kerge muusika klassika kuni popini välja. Kaheksa albumit said kuldplaadiks.

Ta esines ka pianistina, salvestades teiste kirjutatud muusikat, ning dirigendina, juhatades elu jooksul eri orkestritega rohkem kui 600 sümfooniaesitust.

Ta suri kõhunäärmevähki 14. juunil 1994. Temast jäid maha lauljast abikaasa Virginia O'Connor ja kolm last.