Gioachino Rossini

Allikas: Vikipeedia
Gioachino Rossini

Gioachino Antonio Rossini (29. veebruar 1792 Pesaro13. november 1868 Passy de Paris) oli itaalia helilooja, bel canto stiili suurimaid esindajaid.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Gioachino Antonio Rossini sündis Pesaro linnas Kirikuriigis tänapäeva Itaalia aladel muusikute perekonnas. Rossini isa Giuseppe mängis metsasarve ning töötas tapamajades järelevalvajana, Rossini ema Anna oli laulja. Rossini vanemad alustasid juba varakult järeltulijale muusika õpetamist, 6-aastasena mängis ta isa ansamblis trianglit.

Pärast Prantsuse revolutsiooni oli Rossini isa mõnda aega vanglas, mistõttu jäi poeg ema, aga sagedamini vanaema kasvatada, kes aga viimasega üldsegi toime ei tulnud.

Ta õppis 3 aastat klavessiinimängu kohaliku meistri Giuseppe Prinetti juures, ehkki Prinetti ei imponeerinud Rossinile, sest kippus aeg-ajalt magama jääma. Pärast klavessiiniõpinguid läks Rossini sepa juurde õpipoisiks, kuid tegeles ka muusika loomisega.

1806. aastal õppis ta Cavedagni käe all tšellot.

Aastatel 1815–1823 kirjutas Rossini üle 20 ooperi. 1829. aastaks oli Rossini kirjutanud 38 ooperit, ta oli oma karjääri lõpetamas.

Gioachino Rossini suri novembris 1868, olles 76-aastane. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule. Itaalia valitsuse nõudmisel maeti tema säilmed ümber Santa Croce basiilikasse.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsamad teosed: "Sevilla habemeajaja" (esietendus 1816 Roomas), "Tuhkatriinu" (1817), "Itaallanna Alžiiris" (1813), "Tancredi" (1813).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]