Ave Maria
"Ave Maria" on kristluses traditsiooniline palve neitsi Maarja poole.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
Uue Testamendi Luuka evangeeliumis külastab Maarjat ingel Gabriel, öeldes: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!”[1] Seejärel külastab Maarja oma sugulast Eliisabetti, kes on samuti lapseootel ning Eliisabett tervitab teda, öeldes: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!"[2]
Tekstid[muuda | muuda lähteteksti]
Ladina keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Ave Maria, gratia plena,
Dominus tecum,
benedicta tu in mulieribus,
et benedictus fructus ventris tui Iesus.
Sancta Maria mater Dei,
ora pro nobis peccatoribus, nunc, et in hora mortis nostrae.
Amen.
Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Ole tervitatud, Maarja, täis armu,
Issand on sinuga;
õnnistatud oled sa naiste seas
ja õnnistatud on sinu ihu vili Jeesus.
Püha Maarja, Jumala ema,
palu meie patuste eest nüüd ja meie surma tunnil.
Aamen.
Kirikuslaavi keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Богоро́дице Де́во, ра́дуйся, благода́тная Мари́е, Госпо́дь с Тобо́ю, Благослове́нна Ты в жена́х и благослове́н Плод чре́ва Твоего́, я́ко Спа́са родила́ еси́ душ на́ших.
Bogoróditse Djévo, ráduisja, blagodátnaja Maríje, Gospód s Tobóju, Blagoslovjénna Tõ v ženáhh i blagoslovjén Plod tšrjéva Tvojegó, jáko Spássa rodilá jesí duš nášihh.
Muusikalised seaded[muuda | muuda lähteteksti]
"Ave Maria" palve ladinakeelsele tekstile on muusikat kirjutanud paljud heliloojad.
Üks tuntumaid on Franz Schuberti "Ave Maria" aastast 1825 (D839, op 52 nr 6), algse pealkirjaga "Ellens dritter Gesang", mis oli üks Walter Scotti poeemi "The Lady of the Lake" saksakeelsele tõlkele loodud seitsmest laulust. See ei põhinenud traditsioonilisel palve tekstil, ehkki algas sõnadega "Ave Maria". Tänapäeval esitatatakse seda tavaliselt ladinakeelse palve tekstiga.[3]
Charles Gounod' "Ave Maria" aastast 1859 lisas Johann Sebastian Bachi esimesele prelüüdile "Hästitempereeritud klaviiri" esimesest osast ladinakeelse palve teksti ja meloodia.
Antonín Dvořáki versioon pärineb aastast 1877.
Giuseppe Verdi "Ave Maria" pärineb tema 1887. aasta ooperist "Othello".
"Ave Maria" palve ladinakeelsele tekstile on kirjutanud muusikat ka Mozart, Liszt, Saint-Saëns, Rossini, Brahms, Stravinski, Hugo Gyldmark ja paljud teised.
Kirikuslaavikeelsele tekstile "Богородице Дево" (Bogoroditse Djevo; 'Jumalasünnitaja neitsi') on loonud muusika näiteks Sergei Rahmaninov, Igor Stravinski, Dmitri Bortnjanski ja Arvo Pärt.