Andrea Bocelli

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bocelli.jpg

Andrea Bocelli [andr'eea botš'elli] (sündinud 22. septembril 1958 Lajaticos Itaalias) on itaalia pop- ja ooperilaulja, laulukirjutaja ja plaadiprodutsent. Bocelli sündis halva nägemisega ja juba varases nooruses diagnoositi Andrea Bocellil kaasasündinud glaukoom. Täielikult pimedaks jäi ta kaheteistaastasena jalgpallimängus toimunud õnnetuse järel. Kuueaastaselt hakkas õppima klaverit ja hiljem ka saksofoni, kitarri, trumme ning flööti. Ta õppis õigusteadust Pisa Ülikoolis ja enda õpingute toetamiseks ning laulutundide eest maksmiseks mängis ta baarides ja ööklubides klaverit.[1]

Eraelu[muuda | muuda lähteteksti]

Andrea Bocelli sündis Alessandro ja Edi Bocelli perekonda. Arstid soovitasid vanematel aborti teha või Bocelli lapsendamisele anda, kuna arstid arvasid, et laps sünnib puudega. Lapse sündides ilmnes nägemisega mitmesuguseid probleeme ja lõpuks diagnoositi Andreal kaasasündinud glaukoom. Bocelli ema otsus abordist keelduda on muutnud ka ooperilaulja abordivastaseks. Tenor kasvas ülesse La Sterza külas Itaalia perefarmis, kus müüdi masinaid ja tehti veini. Andrea ema, Edi Bocelli, elab endiselt perele kuulnud majas koos Andrea noorema venna Albertoga. Muusiku isa suri 2000. aastal.[1]

Andrea Bocelli kohtas oma esimest naist, Enrica Cenzattit, baaris klaverit mängides. Nad abiellusid 27. juunil 1992. aastal ja said oma esimese lapse, Amose, 1995. aastal. Teine laps, Matteo, sündis 1997. aastal. Bocelli ja Cenzatti lahutasid 2002. aastal. Bocelli kohtus oma teise naise ja mänedžeri, Veronica Bertiga, 2002. aastal ja 2011. aastal teatasid nad, et ootavad oma esimest tütart, Virginiat, kes sündis 2012. aastal. Andrea ja Veronica abiellusid 21. märtsi 2014. Andrea elab koos oma naise ja tütrega Forte dei Marmis villas. Tema eksnaine elab koos poegadega paarile kuulnud majas, mis asub Versilias.[2]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Andrea Bocellit märgati esimest korda 1970. aastal lauluvõistlusel, kus ta laulis laulu „O sole mio”. Sel ajal oli tema laulutreeneriks Luciano Bettarini, kuid peale lauluvõistlust hakkas teda treenima väga austatud Franco Corelli. Esimeseks läbimurdeks Bocellil oli „Miserere“ linti laulmine ja saatmine Itaalia rokkstaarile Zucchero Fornaciarile. Seda demo kuulis kuulus tenor Luciano Pavorotti, kelle kirjutatud see laul on. Pavarotti soovitas Fornaciaril laulu jaoks Bocellit kasutada ning muusikalapalast sai kiirelt üks suurimaid hitte Euroopas. Bocelli sai Pavarottiga heaks sõbraks ja esines tema heategevusgaalal kus ta sai nii kriitikat, kui ka uusi fänne. 1994. aastal osales ta Sanremo Festivalil, kus võitis peaauhinna uustulnukate kategoorias ning samal aastal andis ta välja enda esimese albumi nimega „Il Mare Calmo Della Sera“. Pärast enda esimese albumi avaldamist kogus ta tuntust oma palaga „Con Te Partiro“, mille ingliskeelne duett „Time to Say Goodbye“  Sarah Brightmaniga sai väga populaarseks. See pärines tema 1997. aastal välja antud albumist „Romanza“. Celine Dioni jõulutuuri ajal 1998. aastal ütles Dion enne Andrea lavale tulekut, et kui jumalal oleks hääl siis see oleks samasugune nagu Andrea Bocellil.[3][4]

Film[muuda | muuda lähteteksti]

„Vaikuse muusika“ on Michael Radfordi lavastatud film, mis põhineb samanimelisel Andrea Bocelli 1999. aastal kirjutatud romaanil. Romaan räägib Bocelli lapsepõlvest kuni karjääri alguseni. Film näitab, kuidas Bocelli seljatas lapsepõlves takistused, mis tal nägemise puudumise tõttu tekkisid. Pärast nägemise täielikku kaotust oli Andrea masendunud ja ei soovinud midagi teha, kuid lõpuks leidis ta muusika. Tänu muusikale ja perekonna julgustamisele jõudis Bocelli suurtele lavadele. Bocellit mängis Tony Sebastian, kuid filmis nimetati Andread Amos Bardiks, kuna Bocelli nimetas ennast oma raamatus samuti nii. Tuntud tenorit oli filmis näha paaril korral, kus ta kehastas iseennast. Filmi kujundamisel ta väga palju ei osalenud, kuid andis nõu, kuidas filmi tõetruumaks muuta.[5][6][7]

Diskograafia[8][muuda | muuda lähteteksti]

Stuudioalbumid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisalbumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1997: A Hymn for the World
  • 1998: A Hymn for the World 2 (Voices From Heaven)
  • 2000: Verdi's Requiem
  • 2010: Carmen: Duets & Arias

DVD[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1998: A Night in Tuscany
  • 2000: Sacred Arias: The Home Video
  • 2001: Tuscan Skies (Cieli di Toscana)
  • 2006: Credo: John Paul II
  • 2006: Under the Desert Sky
  • 2008: Vivere Live in Tuscany
  • 2008: Incanto The Documentary
  • 2009: My Christmas Special
  • 2011: Concerto, One Night in Central Park
  • 2013: Love in Portofino

Ooper[muuda | muuda lähteteksti]

Kogumikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1997: Romanza
  • 2007: The Best of Andrea Bocelli: Vivere
  • 2012: Opera
  • 2016: Romanza (20th Anniversary Edition)

Kontsertalbumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006: Under the Desert Sky
  • 2008: Vivere Live in Tuscany
  • 2011: Concerto, One Night in Central Park
  • 2013: Love in Portofino

Digitaalne album[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2011: Notte Illuminata

Festivalil lindistatud album[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2012: iTunes Festival: London 2012

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1,0 1,1 David Alm. "Andrea Bocelli Biography". 06.12.2018. Vaadatud 28.11.2019.
  • Rhys McKay. "From Enrica To Veronica: Andrea Bocelli’s Wives". 02.08.2019. Vaadatud 28.11.2019.
  • Ametlik kodulehekülg. "Andrea Bocelli".
  • A&E Television Networks. "Andrea Bocelli Biography". 02.04.2014.
  • Forum Cinemas. "Tutvustus".
  • David Alm. "Andrea Bocelli, In His Own Words, On 'The Music Of Silence'".
  • "Andrea Bocelli reflects on having his life on film in ‘The Music of Silence’ and his ‘heavenly’ gift".
  • Wikipedia. "Andrea Bocelli discography".