Giovanni Pierluigi da Palestrina

Allikas: Vikipeedia
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina

Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)[1] oli itaalia renessansshelilooja, Rooma koolkonna kõige silmapaistvam esindaja ning tema loomingut peetakse renessansi polüfoonilise muusika kulminatsiooniks.[2] Kogu tema kirjutatud muusika on vaimulik.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palestrina sündis 1525. (mõnedel andmetel 1526.) aastal väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina, mis asub Rooma lähedal.

Kirjalikud tõendid näitavad, et alates 1537. aastast laulis ta Roomas Santa Maria Maggiore basiilika kooris. Ta õppis koos Robin Mallaperti ja Firmin Lebeliga. 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. Tema muusikukarjääri mõjutas Põhja-Euroopa polüfooniline stiil, mille olid Itaaliasse toonud esmajoones kaks franko-flaami koolkonna heliloojat, Guillaume Dufay ja Josquin des Prez.[2]

1544–1551 töötas ta organistina St. Agapito kirikus, pärast mida sai temast Rooma Peetri kiriku koori kapellmeister. Tema esimesed avaldatud teosed (missade kogumik) avaldasid paavst Julius III-le muljet ning Palestrina nimetati koori muusikadirektoriks. See oli esimene itaallasest autori missade kogumik, selle ajani olid Itaalias kasutatava sakraalmuusika autorid pärit Madalmaadest, Prantsusmaalt, Portugalist ja Hispaaniast.

Järgneval kümnendil töötas ta Rooma kirikutes, näiteks Püha Johannese kirikus (1555–1560) ja Santa Maria Maggiore basiilikas (1561–1566). 1571. aastal naasis ta Peetri kiriku juurde ja töötas seal kogu ülejäänud elu.

1570. aastad olid tema jaoks rasked. Pärast oma venna, naise ja laste surma kolmes katkupuhangus (1572, 1575, 1580) oli ta valmis astuma vaimulikuseisusse, kuid siiski abiellus uuesti. Ta tegutses ka ärimehena, millega ta finantseeris oma loomingu väljaandmist. Ta oli pidevalt väikestes konfliktides kirikuga, mis tegelikult oli tema loomingu tellijaks.

Ta suri Roomas 1594. aastal rinnakelmepõletikku. Vastavalt selle aja kombele maeti ta surmapäeval, lihtsas kirstus. Matustel laulsid kolm koori viiehäälset psalmi.[3]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette. Leidub ka vaimulikke madrigale, Jeremia tekstidele loodud nutulaule vaikseks nädalaks.

Palestrina looming vastas kiriku ootustele, See oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed.

Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus.

Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. The New Grove Dictionary of Music and Musicians, 2nd ed., s.v. "Palestrina, Giovanni Pierluigi da" by Lewis Lockwood, Noel O'Regan, and Jessie Ann Owens.
  2. 2,0 2,1 Jerome Roche, Palestrina (Oxford Studies of Composers, 7; New York: Oxford University Press, 1971), ISBN 0-19-314117-5.
  3. Zoe Kendrick Pyne, Giovanni Pierluigi di Palestrina: His Life and Times (London: Bodley Head, 1922).

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]