Heldur Karmo

Allikas: Vikipeedia

Heldur Karmo (kuni 13.05.1935 Heldur Kamberg; 16. mai 1927 Tallinn17. juuni 1997 Tallinn) oli eesti luuletaja, Eesti viljakaim laulusõnade autor.

Heldur Karmo lõi ja tõlkis üle 3500 lauluteksti. Sõnaraamatuid appi võttes suutis ta laulusõnu tõlkida 10–15 keelest.[1]

Noorpõlv ja karjääri algus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis, kus sai hästi selgeks inglise keele.[2] Töövahendina läks sagedamini vaja ka saksa ja vene keelt. Nendele keeltele rajas ta iseõppijana töö käigus muude võõrkeelte õppe.

Teismelisena põetud lastehalvatuse tagajärjel oli Karmo liikumine raskendatud ja tema elu möödus ratastoolis. Sellest hoolimata oli ta laulja ja teleajakirjaniku Reet Linna sõnul ülimalt rõõmsameelne inimene, kuid: “Samas ei saanud ta kunagi väljas käia ega osa ühegi oma tekstiga laulu esiettekandest.”[3]

1946. aastal alustas ta tegevust vabakutselise literaadina. Tema värsse, följetone ja proosakatsetusi ilmus ajalehtedes ja ajakirjades Noorte Hääl, Rahva Hääl, Stalinlik Noorus, Kehakultuur jm. Aastatel 19541961 kirjutas ta estraadikavu ("Kevad estraadil", "Märkmikuga käes", "Juhtub ka nii" jm) Tallinna Töönduskooperatsiooni Kultuuribaasile ja sketše Eesti Filharmooniale.

Ka laulusõnu hakkas Karmo tõlkima kohe pärast pärast sõda: esimene laul oli "Stardust", eesti keeles "Tähetolm".[4]

Heldur Karmo oli üks ansambli Swing Club (1947–1957) asutajaliikmeid.

„Olid tuttavad poisid: Uno Naissoo, Aleksander Rjabov ja Peeter Saul. Nemad tegid muusikalise kollektiivi Swing Club.

Nad tahtsid pidudel mängida, aga oli vaja laule ja neile tekste. Nii nad mind kaasa tõmbasid.“

Heldur Karmo ETV saates "Tarmo album" (02.04.1994)[5]

Swing Clubi jaoks kirjutas Karmo ka esimesed algupärased laulusõnad: debüüdiks sai Uno Naissoo laul "Arglik brigadir", mis valmis 1949. aastal. Tagasisidet tuli kaua oodata, sest linti pääses lugu alles 1957. aastal. Raadios mängitamisele järgnes laiem populaarsus.[6]

Tsensuuriga tuli sõnameistril Nõukogude ajal muidugi arvestada, kuid juhtus ka nii:

„Tal [Heldur Karmol] kästi ümber teha laulu "Lõke preerias" sõnad, mis ei pidavat vastama nõukogude ideoloogiale.

Ta ootas paar päeva, ei teinud ühtegi muudatust, luges teksti ametnikule ette ja see leidis, et kõik on kohe palju parem.“

Mälestuskild Vikerraadio intervjuusaatest "Päevatee. Vello Mikk ja Heldur Karmo" (1999)[7]

Lauluvõistlused ja tuntud laulude näited[muuda | muuda lähteteksti]

Kui 1950. aastate lõpus hakati ka Eestis korraldama mitmesuguseid lauluvõistlusi ja võistluskontserte, osales tavaliselt igal sellisel võistlusel mitu Karmo kirjutatud sõnadega laulu. Toona naljatati, et ükskõik, kas peaauhinna võidab Arne Oidi või Uno Naissoo lugu – Heldur Karmo võidab oma laulusõnadega nagunii!

Koostöö Arne Oidiga[muuda | muuda lähteteksti]

Arne Oit on kirjutanud sadakond estraadilaulu, mis on Eesti lauluvõistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tema lauluparemikust ongi suurem osa just Heldur Karmo sõnadega, näiteks[8]:

  • "Meie Mall" (1958)
  • "Jamaika hällilaul" (1961)
  • "Ei ma pole Saaremaa peal käind" (1963)
  • "Lõke preerias" (1963)
  • "Ma olen su pilk" (1966)
  • "Miniseelik" (1967)
  • "Kaks kuukiirt mu toas" (1970)
  • "Me pole enam väikesed" (1970), II preemia komsomoli- ja noortelaulude võistlusel 1970
  • "Minu südames sa elad" (1970)
  • "Tsirkus" (1971), II preemia lauluvõistlusel "Tippmeloodia 1971"
  • "Mis värvi on armastus?" (1971)
  • "Siin on see laul" (1971)
  • "Ära võõraks jää" (1972)
  • "Nii kaugel kõik" (1972), peaauhind lauluvõistlusel "Tippmeloodia 72"
  • "Suveöö" (1972), peapreemia võistluskontserdil "Tallinn-Tartu-72"
  • "Unustuse jõel" (1973), peaauhind võistluskontserdil "Tallinn-Tartu-73"
  • "Ja elab rõõm" (1973)
  • "Mind veel ei ole" (1973) jpt.

Koostöö Uno Naissooga[muuda | muuda lähteteksti]

Uno Naissoo laule Heldur Karmo sõnadele[9]:

  • "Läbi uinuva linna" mängufilmist "Juhuslik kohtumine" (1960)
  • "Neil päevil polnud algust" (1960)
  • "Tule minu valevasse purjepaati" (1961)
  • "Ei sa ole see, kes näid" (1964)
  • "Emale (Kui mu laul on õnnest)" (1964)
  • "Must mees" (1965)
  • "See on tõesti nii" (1965)
  • "Kui käes on jaanipäev" (1969)
  • "Iial ei muutu võõraiks me" (1970)
  • "Kui tahad olla hea" mängufilmist "Varastati Vana Toomas" (1970)
  • "Kui tervis läinud käest" (1970)
  • "Märtsis algas mai" (1970)
  • "Nüüd astub hobu omapead" filmist "Duett-duell" (1970)
  • "Kas kaob see maa?" (1971)
  • "Ma tulen ja lähen" (1971)
  • "Minu laul Pariisist" (1971)
  • "Pea meeles, on armastus see" (1971)
  • "Rõõmude trubaduur" (1971)
  • "Taevas polnud kuud" (1971)
  • "Kaotatud süda" (1972)
  • "Aile-Lii" (1974), raadiokuulajate preemia lauluvõistlusel "Tippmeloodia 1973" jpt.

1976. aastal pälvis ta Eesti NSV muusika aastapreemia koos Uno Naissooga loodud laulu "Hüvasti, Galja" eest.

Koostöö teiste heliloojate ja esitajatega[muuda | muuda lähteteksti]

Heldur Karmo kirjutas sõnu ka Arved Haugi, Hans Hindpere, Valter Ojakääru, Gennadi Podelski ja paljude teiste heliloojate lauludele. Kokku jõudis ta teha koostööd lausa 50 heliloojaga. Ainus, kellega ta oma sõnul koostööd ei teinud, olevat olnud Evald Vain, kelle lauludele kirjutas sõnad abikaasa Erika.[10]

Karmo tekstidega laule laulsid meelsasti nii toonased tipplauljad, nagu Georg Ots, Heli Lääts, Uno Loop, Els Himma, Kalmer Tennosaar, Jaak Joala, Heidy Tamme, Marju Kuut, kui ka nooremate põlvkondade esindajad.

"Karmo oli väga musikaalne autor, ta oli ju vaikselt ka viiulimängija. Kui talle pandi meloodia ette, sai ta sellest kohe aru – tema jaoks ei olnud keeruline panna noot ja sõna koos kõlama," on Uno Loop meenutanud.[11]

"Tema tekstid olid hästi lauldavad, sest ta tunnetas muusikat ning püüdis sõnade vältust muusikaga ühendada, et need muusikaga vastuollu ei satuks. Karmo püüdles selle poole, et kirjutada väike stoori või olustikupilt," on imetlenud Heldur Karmo loometeoseid Els Himma.[12]

Karmo sõnadele loodud laulud on kõlanud ka üldlaulupidudel.

Eurovisiooni võidulaulud eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Sauli ja Heldur Karmo ülikiire ja meisterliku koostöö tulemusel jõudsid tavaliselt Peeter Sauli orkestri ja laulja Heli Läätse esituses kohemaid eesti keeles Eesti publiku ette ka Eurovisiooni värsked võidulaulud. "Kui õhtul oli Soome televisiooni kaudu näha, mis sealt tuli, siis Peeter Saul võttis kiirelt muusika maha ja öösel kell üks helistati Karmole ning telliti tekst. Nõnda sündis näiteks "Tänav, pink ja puu". Järgmisel päeval oli laul eestikeelsena valmis ja läks esitamisele. Kui oli vaja, kirjutas Karmo hiilgava teksti ka ühe napi ööga," teab ajakirjanik Vello Mikk, kes on Heldur Karmoga teinud mitu mahukat intervjuud.[13]

Pärast Heldur Karmo surma on umbes samal moel Eurovisiooni võidulugudele eestikeelseid sõnu meisterdanud Leelo Tungal.[14]

Karmo laulusõnad filmides ja trükistes[muuda | muuda lähteteksti]

Karmo sulest pärinevad paljud laulusõnad, mis on kõlanud kõigepealt kino- ja telefilmides "Vallatud kurvid", "Juhuslik kohtumine", "Varastati Vana Toomas" (1970), "Duett-duell" (1970), "Võtmeke" jm, samuti Eesti ja Soome koostöösaadetes "Naapurivisa" ja "Küsi julgesti".

1978. aastal andis kirjastus Eesti Raamat välja Heldur Karmo autoritekstide valikkogu "Unustuse jõel". Karmo laulusõnu leidub rohkesti ka laulikutes "Laulge kaasa!" (mis ilmus mitu korda aastas aastatel 1966–1984) ja "Meie repertuaar" (1960–1989).

Tema viimaseks suurtööks jäid ansambli The Beatles 99 laulu eestikeelsed tõlked, mis valmisid 1993. aastal.[15] Need ilmusid kolmest vihikust koosnevas komplektis "The Beatles. 8 päeva nädalas", mille andis 1993. aastal välja MTÜ Estonian Beatles Club. 248-leheküljelises tavaformaadis ja pehmes köites on need 99 laulu nii eesti kui ka inglise keeles koos akordimärkidega kitarril saatmiseks.[16]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

9. mail 2018 avati Tallinnas Kibuvitsa tänav 20 asuval majal Heldur Karmo mälestustahvel.[17]

27. juunil 2018 avati Tallinnas Löwenruh' pargi vabaõhulava kõrval Heldur Karmo mälestuspink. Järgnes kontsert „Muusikasuvi Löwenruh's“, kus esinesid Maia Vahtramäe ja Mart Abro. Mälestuspingi rajamise ettepanek tuli Kristiine linnaosa elanikelt, idee teostati Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Eesti Autorite Ühingu koostöös.[18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aigi Viira. Tekstimeister Heldur Karmo töötas ööpäev läbi Õhtuleht.ee, 17.06.2017.
  2. Mälestustahvli avamine Heldur Karmole Eesti Autorite Ühingu koduleht. 27.04.2018.
  3. Mälestustahvli avamine Heldur Karmole Eesti Autorite Ühingu koduleht. 27.04.2018.
  4. Aigi Viira. Tekstimeister Heldur Karmo töötas ööpäev läbi Õhtuleht.ee, 17.06.2017.
  5. "Tarmo album: 9 | Heldur Karmo" ETV muusikasaade, saatejuht Tarmo Pihlap. ERR arhiiv. Esmaeeter: 02.04.1994.
  6. Aigi Viira. Tekstimeister Heldur Karmo töötas ööpäev läbi Õhtuleht.ee, 17.06.2017.
  7. Päevatee. Arhiivisaade. Heldur Karmo ja Vello Mikk Vikerraadio/ERR, 25.09.2021.
  8. Arne Oit. Teosed Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 17.07.2023.
  9. Uno Naissoo. Teosed Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 17.07.2023.
  10. Päevatee. Arhiivisaade. Heldur Karmo ja Vello Mikk Vikerraadio/ERR, 25.09.2021.
  11. Mälestustahvli avamine Heldur Karmole Eesti Autorite Ühingu koduleht. 27.04.2018.
  12. Mälestustahvli avamine Heldur Karmole Eesti Autorite Ühingu koduleht. 27.04.2018.
  13. Mälestustahvli avamine Heldur Karmole Eesti Autorite Ühingu koduleht. 27.04.2018.
  14. Rainer Kerge. Heldur Karmo – kust see mees need laulud võttis? Õhtuleht.ee, 06.08.2022.
  15. Mälestustahvli avamine Heldur Karmole Eesti Autorite Ühingu koduleht. 27.04.2018.
  16. The Beatles. 8 päeva nädalas. Raamatukoi.ee. Vaadatud 18.07.2023.
  17. Mälestustahvli avamine Heldur Karmole Eesti Autorite Ühingu koduleht. 27.04.2018.
  18. Fotod: Heldur Karmo mälestuseks avati pink Löwenruh' pargis Õhtuleht.ee, 28.06.2018.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]