Franco Alfano

Allikas: Vikipeedia
Franco Alfano umbes 1919.

Franco Alfano (8. märts 1875 Posillipo Napoli lähedal – 27. oktoober 1954 Sanremo) oli itaalia helilooja.

Franco Alfano sündis Posillipos, Napoli lähedal. Ta õppis Napolis klaverit Alessandro Longo ja kompositsiooni Paolo Serrao ning Leipzigi konservatooriumis Hans Sitt´i ja Salomon Jadassohni juures. Alates 1896. aastast reisis pianistina Euroopas. Ta oli Bologna muusikakooli professor 1916–1919, direktor 1919–1923, Torino muusikakooli direktor 1923–1939, Palermo teatri "Massimo" juht 1940–1942 ja Pesaro muusikakooli direktor 1947–1950.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Lõi peamiselt prantsuse impressionismist, verismist ja Wagnerist mõjutatud oopereid. 1925 lõpetas Puccini ooperi "Turandot".

Kokku lõi Alfano 11 ooperit: "Ülestõusmine" L. Tolstoi samanimelise romaani järgi (1904 Torino), "Miranda" (1986), "La fonte di Enschir" (1898), "Il principe Zilah" (1909 Genova), "I cavalieri e la bella" (1910; lõpetamata), "Cyrano de Bergerac" (1936 Rooma), "Doktor Antonio" (1949 Rooma), indiateemaline "Legend Sakuntalist" Caladasi poeemi järgi (1921 Bologna; II redaktsioon 1952 Rooma), "Don Juani vari" (1914 Milano), "Madonna Imperia" H. Balzaci järgi (1927 Torino), "Viimane lord" (1930 Napoli).

Balletid "Napoli" (1901 Pariis), "Lorenza" (1901 Pariis) ja "Vesuuv" (1933 San Remo)

2 sümfooniat (sh E 1910, C 1933) ja 2 intermezzot keelpilliorkestrile (1931) ning 3 keelpillikvartetti (1918, 1926, 1945). Klaverikvintett (1936), viiulisonaate, tšellosonaate, klaveripalu, soololaule.