Hiina budism

Allikas: Vikipeedia

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiinasse jõudis budism tänu Kesk-Aasia maadele 2. sajandil pKr. Hiina budismi ajalugu algab budistlike tekstide tõlkimise ja tunnustamisega. Mungad tõid Hiinasse oma valikul raamatuid. Pöörati rohkem tähelepanu mahajaanale. See kerkis vähehaaval esile Tendai usulahus ja tõusis esiplaanile Zen-budism (Chan-budism), mille rajajaks on Bodhidharma.

Algul peeti budismi taoismi barbaarseks vormiks. Mõlemad õpetavad vabanemist, tõlkimisel kasutati abstraktsete mõistet vastetena taoistlikke termineid, mis soodustas budismi levikut. 3. sajandil algas aktiivne tõlketegevus, mida peetakse tekstide tunnistamuseks ja budismi ajaloo alguseks Hiinas. Tangi dünastia (618–960) ajal saavutas budism Hiinas kõrgaja, tekib palju erinevaid koolkondi. 9. sajandi tagakiusamis- ja repressioooniperioodil, X-IX s budistlikud ja taoistlikud ideed segunevad. Säilib kaks tähtsamat koolkonda: Puhta Maa (Sukhavati) (Amithaba) ja Chani koolkond. Rikkalik kirjandus, ulatuselt ja sisult kaugelt avaram oma klassikalisest eelkäijast.

Hiina budistliku mõtte areng on suuresti ära määratud tõlgitud budistlike tekstide valikuga. Abstraktsed kirjatööd täiuslikust tarkusest ja tühjusest. Arutelud taoismi ja budismi sarnasuse üle. [[Lingitav pealkiri[[

Koolkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

500–800 vaheline aeg oli hiina budismile edukaimad ja loomingulisemad, sel ajajärgul tekkis kaheksa kodumaist koolkonda:

  1. lüzong (律宗, lǜzōng), asutanud Daoxuan (道宣, Dàoxuān) (596-667)
  2. sanlun (三論宗, sānlùnzōng), asutanud Jizang (吉蔵, Jízàng) (549 - 623). Rajaja oli viljakaim peamiselt selgitavate ja üldistavate raamatute autor, koolkonna üldine eesmärk oli kõrvale heita kõik vaated, nii et ainult tühjus jääks.
  3. faxiang (法相宗, fǎxiàngzōng), tuntud ka kui weishi (唯識宗, wéishízōng), asutanud Xuan Zang (玄奘, Xuán Zàng) (596 664) hiinapärane joogatšaara. Loobuda igasugustest sihitistest, näha nende kõigi meelepetlikust, avarduda "Üksmeelde", milles kõik on paljalt mõtteloome.
  4. mizong (密宗, mìzōng), asutanud Amoghavadžra (不空, Bùkōng) (705-74). Saladuste (müsteeriumide) koolkond on tantra hiinalik kuju. Seati sisse kogum mitmesuguseid kombetalitusi, osaliselt ettenähtud õnnetuste eemalehoidmiseks riigist, osaliselt inimeste surmajärgse parema saatuse mõjutamiseks. Ei kestnud üle 100a.
  5. huayanzong (華嚴宗, huáyánzōng), asutanud Du Shun (杜順, Dù Shùn) (557 - 640). Koolkond on ühenduslüliks joogatšaarale ja tantrale, andes kõiksusliku - kosmilise - tõlgenduse joogatšaara olemuslikele mõtetele. Igas tolmukübemes sisalduvad kõik Buddha maailmad ja iga mõye viitab kõigele, mis oli, on ja saab olema. Erinevalt tantrast ei tahtnud see koolkond valitseda nõidusega ürgjõude, vaid üksnes süüvida ja esteetiliselt hinnata nende vastastikust mõju. Innustas ja inspireeris paljusid kuntsnikke, poeete ja Õpetlasi Hiinas ja hiljem Jaapanis.
  6. tiantai (天台宗, tiāntáizōng), asutanud Zhiyi (智顗, Zhìyǐ) (538-597) koolkond on nimetuse saanud selle rajaja Zhiyi järgi, kes elas ja õpetas Tiantai mäel. Nimetas Kõiksust õigeks ehk tõeliseks Sellisuseks, või ka Nõnda läinu (Tathagata e Buddha) Üsaks, milles leiduvad kõik puhtad ja ebapuhtad võimalikkused, olles seeläbi suuteline sünnitama nii siin- kui sealpoolseid nähtusi. Kahesus-arusaam - kõik näivusliku maailma asjad ja sündmused on kooskõlas ega ole piiri nende vahel. Kaldus näivuslikule maailmale omistama kõrgemat tõelisuse määra.
  7. jingtu (淨土宗, jìngtǔzōng), asutanud Shandao (善導, Shàndǎo) (613 - 81). Puhta Maa koolkonnas muutus sajandeid rahvaliku mainega olnud amidism (buddha Amithaba) täpsemalt korraldatuks. Buddha Amitabha mantra jõud võib kaotada kõik takistused ja ainuüksi tema nime (h.k. 阿弥陀佛, Ēmítuófó) lausumine tagab jällesünni Sukhavatis. Pärimus tuleneb peamiselt ühest sanskriti keelsest kirjutisest (Sukhāvatīvyūha-sūtra, e.k. 'Õnnemaa suutra') 1. sajandil pKr, mis jutustab, et kujutlematult palju maailmaajastuid tagasi andis pühak Dharmakara 48 tõotust, nende seas lubaduse, et kõik, kes kutsuvad teda nime lausumise läbi, saavad päästetud, et pärastpoole sai temast Buddha Amitabha ja lõpuks 10 maailma ajastu eest lõi ta vastavalt oma tõotusele Puhta Maa ehk miljon miljoni Buddhamaailma kaugusel läänes asuva Õnneliku Maa.
  8. chan (禪宗, chánzōng), mis olevat asutatud Bodhidharma poolt u 520a. Chani koolkond oli tähtsaim hiina koolkondadest. Bodhidharma (Indiast Hiinasse rännanud budistlik munk) tähtsus seisneb mõtluskoolkonnale ühendava seose andmises Indiaga, mida koolkond enda väga kalliks peab. Pärimus kõlab, et Buddha oli edastunud salaõpetuse ühele õpilasele, temalt oli see levinud suulisel teel õpetajalt õpilasele läbi põlvkondade kuni Bodhidharmani.

Esimesel koolkonnal ehk Vinajal ei olnud õpetuslikku tähendust, tegutseti Vinaja eeskirjade täpsema täitmise nimel. Järgmised kolm koolkonda jäid enam-vähem võõrkehalisteks hiina budismis ja ei pidanud kauem vastu kui mõni sajand. Järgnevad kolm koolkonda saavutasid suurema kokkusulavuse.

Peale selle kummardasid amiidalased Avalokitešvarat (h.k. 觀世音, Guānshìyīn), kes oli aja jooksul Hiinas oli saanud naispühakuks. Õnneliku Maa õpetuse suurim väärtus oli tema lihtsus ja rahvale kättesaadavus.

Bodhidharma põlastas igasugust mõistuspärasust, loogikat ja lahterdamist, süstematiseerimist,klassifikatsiooni, valdav enamus mõtlusõpetajatest keeldus midagi üles tähendamast, piirdudes lühikeste varjatud tähenduste, ütlustega, mis hiljem kokku kogutud tekstide kogumikus "Muinastarkade ütlustena". Absoluutselt ei usaldatud sõnade reaalsuse taju moonutavat möju, seepärast Valgustuse äratamisel oma õpilastel ei jäänud pidama mõtetutel märkustel vöi kommenteerimisel, vaid kasutusel oli ka sobival hetkel antav mürtsuv kepihoop, ninast tirimine või vali karjatus.

Teoinimestena ei olnud niivõrd huvitatud Valgustus teoreetilisest osast ja filosoofilistest spekulatsioonidest, kui budismi praktilisest teostuslikust küljest.

Chan ja pärimused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chan budism elas Tang dünastia ajal läbi oma õitsengut, ka hiljem. Oli valdav budistlik

Chani sanskriti vaste on dhyãna e meditatsioon. Algselt oli abstraktset keskendumist rõhutav liikumine. Hiljem kujunes koolkonnaks. Hiinlased hakkasid Chan budismi süstematiseerima alates 4 sajandist. Chan budismi koolkonna rajajaks oli Bodhidharma, kes oli Indiast. Pole teada, millal Boddhidharma tegelikult Hiinasse jõudis. Ta olevat külastanud Liangi keisrit Wu Di’d, kes küsis, kas tal on pälvimusi. Bodhidharma vastas, et ei. Kõik on tühi. Bodhidharma veetis 9 aastat koopas istumismõtluses. Kord ilmus munk soovis saada ta õpilaseks. Tõestuseks, et ta on vääriline, lõikas ta ära oma käe. Õpilase nimeks sai Hui Ke.

Nii saab alguse chani patriarhide rida. Lahkhelid tekivad siis, kui viiendal patriarhil on liiga palju õpilasi,ja ei suudeta otsustada, kes saab järgmiseks patriarhiks. Selgus, et parim on kirjaoskamatu talupoeg Hui Neng. Lahknemine liidriõpilase ja kuuenda partriarhi Hui Nengi koolkonna vahel. Põhja poolses chanis on kirgastumine astmeline, lõunapoolsel Hui Nengi koolkonnas kohene, spontaanne. Chan budismi kloostrid olid vabad, võis tulla ja minna. Rõhutas praktilise töö vajalikkust. Ka tagakiusamine taoismi pooldava keisri poolt. Ilma chanita poleks kuulsate poeetide luulet, akvarellmaali, vabasid liikumisi ühiskonnas. Üheks baastekstiks on "Lañkãvatãra sútra" (Indiast), kannab yogacãra õpetust: bodhisattva 10 arenguastet, lihasöömise keeld, bodhimeel asub igas olendis, hetkeline kirgastumine, õpetust pole võimalik edasi anda sõnadega. Meele tõeline loomus ongi buddha loomus. Tühjuse või nirvaana tajumiseks on mitte meel ehk ei-meel. Buddha-loomust pole vaja otsida. Kui ego ja teadvus toimivad, seni tekitatakse ainult karmat. Meele virgumine koanite kaudu, nende eesmärgiks on tekitada meeles tühjus. Lühikene tee nirvaanasse, Sellele lisaks on chanis ideed ühiskondlikust võrdsusest, autoriteetide hävitamine oma meeles. Mõningal määral tantrismiga sarnaseid praktikaid, mõlemas kasutatakse šokiteraapiat. Praktikas on chan rohkem jõudnud tiibeti budismi.

nt vastused küsimusele “Mis on Buddha?” - “Ma pole teda kunagi tundnud”, “Oota kuni üks neist siia tuleb, siis ma räägin sulle”. Üks mõtlusõpetaja teatas aga külma rahuga, et kui Buddha sulle tee peal vastu tuleb siis tapa ta.