Madhjamaka

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Madhjamaka (sanskriti k "kesktee õpetus"), ka šuunjavaada (sanskriti k śūnyavāda "tühjuse õpetus") on üks kahest suurest Indias tekkinud mahajaana budismi koolkonnast joogatšaara kõrval.[1]

Madhjamaka koolkond keskendub eelkõige ületava mõistmise suutrate tõlgendamisele. Traditsiooniliselt peetakse koolkonna rajajaks Nāgārdžunat ja Ārjadevat. Madhjamaka koolkond jaguneb prasanghika ja svatantrika alakoolkondadeks. Tänapäeval esindab prasanghika koolkonna õpetust Tiibeti geluki koolkond. Prasanghika koolkonna järgija oli ka Šāntideva.[1]

Tekstid[muuda | muuda lähteteksti]

Madhjamaka koolkond keskendub eelkõige ületava mõistmise suutrate (sanskriti k prajñāpāramitā-sūtra) tõlgendamisele. Teiseks oluliseks tekstiks on Nāgārdžunat teos "Keskmise õpetuse juurvärsid" (sanskriti k Mūlamadhyamaka-kārikā).

Õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Darmaśūnyatā õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Darmaśūnyatā

Darmaśūnyatā (sanskriti k "dharmade [=nähtuste/osakeste] tühjus") doktriini kohaselt on kõik nähtused tühjad (śūnya) omaolekust (sanskriti k svabhāva). Mitte miski, muuhulgas ka abhidharmas loetletud dharmad, ei saa eksisteerida välistest tingimustest sõltumatult ega oma kindlaks määratud püsivat olemust. Sama kehtib ka buddha ja nirvaana kohta. Tegemist ei ole nihilistliku vaatega, vaid keskteega nihilismi ja eternalismi vahel, kuna tunnistatakse nähtuste olemasolu tavatõe seisukohast sõltuvusliku tekkimise (sanskriti k pratītya-samutpāda) voolu käigus. Tavatõe seisukohalt on nähtused olemas, ent nad on vastastikus sõltuvuses ja pidevas muutumises; ülima tõe seisukohalt on nähtused omaolekust tühjad.[1]

Darmaśūnyatā õpetusega ei esita Nāgārdžuna uusi seisukohti vaid lihtsalt kinnitab Buddha antud sõltuvusliku tekkimise (sanskriti k pratītya-samutpāda) õpetust. Seda illustreerib asjaolu, et oma arutluskäigus tugineb ta täielikult mitte-mahajaana suutratele. Nāgārdžuna väitel muudab just omaoleku puudumine virgumise võimalikuks, kuna omaoleku (sanskriti k svabhāva) olemasolu muudaks muutused, seehulgas ka virgumise, võimatuks.[1]

Loogika[muuda | muuda lähteteksti]

Madhjamaka koolkond ei võtnud eesmärgiks uue filosoofilise süsteemi loomist; Nāgārdžuna väitis, et ta ei esita mitte mingisuguseid teese, ta lihtsalt analüüsis teiste esitatud väiteid omaoleku kohta jõudes välja täieliku omaoleku puudumise rõhutamiseni.[1]

Madhjamaka prasanghika haru kasutab kriitilist arutlust näitamaks oponendi väidete väärust ja vasturääkivust. Oponendi väidete ebaloogilisuse tõestamiseks kasutatakse reductio ad absurdum argumenti. Madhjamaka svatantrika koolkond pidas vajalikuks ka sõltumatul ja tõesel loogikal põhinevate väidete esitamist.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Andrew Skilton (2012). Budismi lühiajalugu. Tallinn: Koolibri.