Tiantai

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tiantai koolkond on Hiina budismi mahajaana koolkond, mille asutajaks peetakse õpetaja Zhiyi'd.

Koolkonnale nime andnud Tiantai mäel elanud õpetaja Zhiyi jõudis oma teedrajava töö kaudu pan jiao süsteemi kallal järeldusele, et Buddha lõplik, kõikehõlmav õpetus on esitatud „Lootossuutras“ (Saddharma-puṇḍarīka-sūtra). Zhiyi jagas Buddha õpetused viide kronoloogilisse etappi, mis päädivad „Lootossuutra“ ja Mahāparinirvāṇa-sūtra’ga. Mahāparinirvāṇa-sūtra võtmine „Lootossuutra“ kõrvale oli vajalik, kuna traditsiooni kohaselt oli Mahāparinirvāṇa-sūtra’t alati peetud viimasena kuulutatud suutraks, mis kätkeb ka Buddha viimaste elupäevade kirjeldust ja nirvaanasse vaibumist. Õpetaja Zhiyi argumendiks oli, et kuna „Lootossuutra“ ületas mõningate järgijate arusaamisvõime, pidi Buddha kasutusele võtma ka Mahāparinirvāṇa-sūtra.[1]

„Lootossuutra“ on kogu Ida-Aasia populaarsemaid budistlikke tekste, mis kätkeb õpetust upāya’st ning sätestab arhati, bodhisattva ja pratyekabuddha vahekorra, seega ka mahajaana positsiooni mitte-mahajaana koolkondade suhtes. Suutra õpetab, et virgumine on kättesaadav kõikidele elusolenditele, neis peitub buddhaloomus, mis on ühest küljest võime saavutada buddhasus ning samas ka olendi algne, rikkumata ja puhas olemus. Tiantai kuuenda esiõpetaja Zhanran’i (711–782) algatusel hakati tunnistama, et buddhaloomus ei ole omane mitte ainult elusolenditele, vaid isegi eluta asjadele, nagu mäed ja jõed, kuni tolmukübemeta ja rohulibledeni välja.[2]

Õpetaja Zhiyi rõhutas oma „Lootossuutra“ tõlgendustes, et buddhasus on kättesaadav mitte ainult kõigile inimestele, vaid lausa samas elus, lahknedes sellega India budistlikust traditsioonist, mis keskendus eeskätt elude ja aegkondade (skr kalpa) pikkustele praktikatele. Selline nägemus sobis tollase India mõttelaadiga, kus sansaarast väljamurdmine oli enamiku vaimsete traditsioonide sihiks ning kus ajaarvestuslik perspektiiv küündis lugematute elude pikkuste ajastuteni, kuid ei rahuldanud hiinlaste soovi näha oma pingutuste vilju siin ja praegu.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Skilton, A. 2012. Budismi lühiajalugu. Tallinn: Koolibri, lk 159.
  2. 2,0 2,1 Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 134.