Antisemitism

Allikas: Vikipeedia

Antisemitism on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.

Ajalooliselt on antisemitism avaldunud mitmel viisil.

  • Religioosne antisemitism ehk anti-judaism avaldus kuni 19. sajandini eelkõige religioosse sallimatuse vormis, peamiselt kristliku või islami taustaga maades. Judaism oli neis maades suurim vähemusreligioon ning seetõttu sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla.
  • Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19. sajandi teisest poolest. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt võõraks grupiks ning neid tõrjuma. Koos rassilise antisemitismi esilekerkimisega tekkisid mitmesugused vandenõuteooriad juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks, mis said muu hulgas alust teosest "Siioni tarkade protokollid", mis esitab väidetavaid juutide maailmavallutamise plaane.

Adolf Hitleri juhitud Saksamaal (19331945) oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).

Tagakiusamine[muuda | muuda lähteteksti]

Antud loendis on riigid ja piirkonnad, kust on juute eri aegadel välja aetud või täielikult riigist minema aetud. Lahkujad kuulusid enamuses Sefaradi juutide (Lääne-Euroopa piirkonnas) hõimkonda, kes olid pärit Hispaaniast ja Portugalist. Venemaal oli enamikus tegemist aškenazi juutidega. Pärast 15.-17. sajandit jäid Euroopas ülekaalu idast, sealhulgas Venemaalt ja Leedu suurvürstiriigist välja rännanud aškenazi juudid.

2009. aastal Iisraeli diasporaaministeeriumi korraldatud küsitluse andmeil arvas 42 protsenti Saksamaal küsitletuist, et "juudid kasutavad minevikku ära raha väljapressimiseks". Väitega nõustujate protsent oli kõrgeim Poolas ja Hispaanias. Juudi agentuuri 2009. aasta raporti kohaselt oli 2009 suurem arv antisemiitlikke intsidente kui ühelgi senisel aastal pärast Teist maailmasõda. Agentuuri hinnangul kasvab antisemitism nii vasak- kui ka parempoolsete seas. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]