San Marco klooster

Allikas: Vikipeedia
San Marco kloostri kiriku fassaad ja kellatorn Firenzes

San Marco klooster (Convento di San Marco), püha Markuse klooster, on ajalooline kloostrikompleks püha Markuse väljakul (Piazza di San Marco) Firenzes Toscana maakonnas Itaalias.

San Marco klooster oli maalikunstnik Fra Angelico ja jutlustaja Fra Girolamo Savonarola koduklooster.

Klooster selle juurde kuulunud kiriku ja muude hoonetega konfiskeeriti riigi poolt 1866. aastal ning on praegusel ajal jagatud mitme asutuse vahel. Üht osa vanast kloostrikompleksist valdab muuseum (Museo Nazionale di San Marco). Kirik ja osa kloostrist on endiselt koduks dominikaani munkade kogukonnale, kes elavad püha Dominicuse (san Domenico) klausuuris. San Marco kloostri kirik (Basilica di San Marco) on Firenze peapiiskopkonna kirik.

Muuseum eksponeerib peamiselt kloostrile kuulunud kunstiteoseid, eelkõige Fra Angelico freskosid, kuigi aja jooksul on kogusid ka täiendatud, eriti Fra Angelico töödega Uffizi galeriist, Galleria dell'Accademiast ja mujalt.

Kloostri raamatukogu, mille ehitas arhitekt ja skulptor Michelozzo Lorenzo de' Medici valitsemise ajal, on kuulus oma 15. sajandi käsikirjade kogu poolest.

Kloostris leidub suurel hulgal Itaalia varajase renessansi kunstnike Fra Angelico, Benozzo Gozzoli, Domenico Ghirlandaio, Fra Bartolomeo, Giovanni Antonio Sogliani, Alessio Baldovinetti jt teoseid, sealhulgas Fra Angelico "Maarja kuulutamine", "Ristilöömine", "Viimne kohus" ja San Marco altarimaal "Madonna pühakutega".

Kloostris on säilinud Firenze renessanssarhitektuuri ainulaadne teos püha Antoninuse (sant'Antonino) klausuuri arkaad.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]