Kohtla-Järve: erinevus redaktsioonide vahel
35. rida: | 35. rida: | ||
Hinnanguliselt oli [[2011]]. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot. |
Hinnanguliselt oli [[2011]]. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot. |
||
[[2013]]. aastal suleti läheduses asuv [[Viru kaevandus|Viru põlevkivikaevandus]] |
[[2013]]. aastal suleti läheduses asuv [[Viru kaevandus|Viru põlevkivikaevandus]], samuti [[Ahtme elektrijaam]], mille [[võimsus]] oli 30 [[MW]]. |
||
==Sport== |
==Sport== |
Redaktsioon: 24. mai 2020, kell 20:46
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kohtla-Järve | |
---|---|
| |
Pindala | 39,3 km² (2017)[1] |
Elanikke | 33 675 (1.01.2023)[2] |
| |
EHAK-i kood | 0321[3] |
Koordinaadid | 59° 24′ N, 27° 17′ E |
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.
Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal.
Ajalugu
Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt. Samas kohas asusid ka Kohtla ja Järve mõisad.
Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula). Viimase maadele rajati hiljem Kohtla mõis.
1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[viide?]
Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[4][5]
Majandus
Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal umbes 255 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. aasta veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. aasta detsembris.
Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Tähtsal kohal on ka õmblustööstus – sellel alal tegutseb kümme ettevõtet, sealhulgas Baltika tütarettevõtte [[Virulane (ettevõte)|Virulase) õmblustsehh.
Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
2013. aastal suleti läheduses asuv Viru põlevkivikaevandus, samuti Ahtme elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW.
Sport
Kohtla-Järve JK Järve mängib jalgpalli Eesti Esiliiga B-tasandil.
Kohtla-Järve KK HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.
Linnaosad
Kohtla-Järve linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast:[6]
2011 | 2016 | 2017 | |
---|---|---|---|
Ahtme | 17 252 | 16 222 | 16 140 |
Järve | 17 054 | 15 869 | 15 952 |
Oru | 1266 | 1133 | 1117 |
Sompa | 958 | 873 | 870 |
Kukruse | 572 | 550 | 529 |
Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu Viivikonna koos Sirgalaga.
Sõpruslinnad
Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides on:[7]
- Outokumpu, Soome (1969)
- Norderstedt, Saksamaa (1989)
- Kėdainiai rajoon, Leedu (1997)
- Saransk, Venemaa (1998)
- Veliki Novgorod, Venemaa (2004)
- Slantsõ rajoon, Venemaa (1999)
- Kingissepp (Kingissepa linnaasundus), Venemaa (2000)
- Korostõšiv, Ukraina (2006)
- Wyszków, Poola (2006)
- Saligorsk, Valgevene (2008)
- Staffanstorp, Rootsi (2009)
Pildid
-
Vaade Kohtla-Järvele Kohtla-Järve – Mäetaguse maanteel mõni kilomeeter enne linnapiiri
-
Viru Keemia Grupi tehas
-
Viru Keemia Grupi tehas
-
Mälestusmärk Viru Keemia Grupi tehase ees
-
Põlevkivi tööstusliku kaevandamise alguse mälestusmärk
-
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
-
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
-
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
-
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
-
Kultuurimaja esine park
-
Monument "Au tööle"
-
Maja kesklinnas
-
Administratiivhoone kesklinnas
-
Kohtla-Järve linnavalitsuse hoone
-
Sinivoore-Outokumpu elamurajoonis
Vaata ka
- Kohtla-Järve Järve Gümnaasium
- Kohtla-Järve poolkoksimägi
- Ahtme Gümnaasium
- Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirik
- Kohtla-Järve kultuurimaja
- Kohtla-Järve linnaorkester
- Järveküla tee
- Kohtla-Järve Keskraamatukogu
- Kohtla-Järve Kultuurikeskus
- Ahtme klubi
- Oru Klubi
- Kohtla-Järve linnapea
Viited
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 8.07.2023.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
- ↑ Statistikaamet (14.8.2018). "RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar".
- ↑ "Sõpruslinnad". Kohtla-Järve linn. Vaadatud 31. august 2019.
- ↑ Rudi, Hanneli (20. jaanuar 2009). "Tudeng tahab Kohtla-Järve jätta ühe linna sümbolita". Postimees. Vaadatud 9.05.2019.
See monument on oma ajastu märk, ta jätab väga raske mulje ... Kozeratski arvates võiks kaevurite kuju minna Kukrusel asuvasse põlevkivimuuseumi.
- ↑ Saaremäe, Üllar (26. jaanuar 2018). "Kultuuri kaevuv Kohtla-Järve". Sirp (ajaleht). Vaadatud 9.05.2019.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohtla-Järve |