Erinevus lehekülje "Elektroonika" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P (→‎Elektroonika Eestis: pisitoimetamine)
P
 
 
Elektroonika harud on järgmised:
#[[digitaalelektroonika]]
#[[Digitaalelektroonika]]
#[[Analoogelektroonikaanaloogelektroonika]]
#[[Mikroelektroonikamikroelektroonika]]
# skeemitehnika
# Skeemitehnika
#[[Optoelektroonikaoptoelektroonika]]
#[[Pooljuhtseadispooljuhtseadis]]ed
#[[Manussüsteem|manus- ehk sardsüsteem]]id
 
==Elektroonilised seadmed ja komponendid==
[[Transistor]]ide leiutamise, arendamise ja massilisse tootmisse jõudmise järel võeti need elektronlampide asemel kasutusele ja paarikümne aastaga olid nad elektronlampide asemel praktiliselt kõikjal kasutusel. Väikese energiatarbe tõttu (nad ei vaja katoodi kütet) tekkis võimalus realiseerida seadmeid, mis lampide abil teostatuna olid mõeldamatud ([[Implanteeritavus|implanteeritavad]] [[meditsiinielektroonika]]seadmed jms).
 
Mõõtmete väiksuse ja ökonoomsuse tõttu võeti transistorid kasutusele ka [[Arvutustehnilised seadmed|arvutustehnilistes seadmetes]]. 1955. aasta aprillis valminud lauaarvuti [[IBM 608]] oli esimene IBM-i toode, milles kasutati ainult transistore ilma ühegi vaakumlambita, ja seda peetakse esimeseks täielikult transistoridel toimivaks kommertsturule toodetud arvutusmasinaks. 608 sisaldas üle 3000 germaaniumtransistori. Thomas J. Watson Jr andis korralduse kasutada transistore kõigi tulevaste IBMi toodete väljatöötamisel. Sellest ajast alatespeale kasutation arvutiloogika seadmeteseadmetes ja välisseadmetevälisseadmetes puhulkasutatud peaaegu eranditult transistore.
 
==Ahelate tüübid==
 
Komponendid:
*[[Loogikaväravloogikavärav]]ad
*[[Summaatorsummaator]]id
*[[Trigertriger]]id
*[[Loendurloendur]]id
*[[Register|Registridregistrid]]
* multiplekserid
* Multiplekserid
* Schmitti triger
 
Kõrge integreerituse astmega seadmed:
*[[Mikroprotsessormikroprotsessor]]id
*[[Mikrokontrollermikrokontroller]]id
* Rakenduspõhinerakenduspõhine integreeritud vooluahel (ASIC)
*[[Signaaliprotsessor|Digitaalsignaalidigitaalsignaali protsessor (DSP)]]
*[[FPGA|Väliprogrammeeritavväliprogrammeeritav väravamassiiv ehk programmeeritav ventiilmaatriks (FPGA)]]
 
==Soojuse hajumine ja soojusjuhtimine==
==Arvutipõhine disain==
 
Tänased elektroonikainsenerid on võimelised projekteerima ahelaid, kus kasutatakse eelnevalt valmistatud komponente, nagu toiteallikad, pooljuhid (st pooljuhtseadmed, näiteks transistorid) ja integraallülitused. Elektroonilise projekteerimisautomaatika tarkvaraprogrammid hõlmavad skemaatilisi salvestusprogramme ja trükkplaatide disainimisprogrammedisainimise programme. Populaarseimad nimed on NI Multisim, Cadence (ORCAD), EAGLE PCB ja Schematic, Mentor (PADS PCB ja LOGIC Schematic), Altium (Protel), LabCentre Electronics (Proteus), gEDA, KiCad ja paljud teised.
 
== Elektroonika Eestis ==
Eestis alustati elektroonika alase ettevõtlusega seoses raadioside ja raadioringhäälingu arenguga 1920ndatel1920. aastatel. Eesti [[elektroonikatööstus]]e põhitoodanguks enne teist maailmasõda olid raadioseadmed ja nende passiivkomponendid. [[Raadiovastuvõtja]]te ja [[Mõõtevahend|elektroonsete mõõtevahendite]] tootmise ja väljatöötamise alal jätkus tegevus kuni 1990ndate1990. aastateni.
 
Seoses [[pooljuhtelektroonika]] arenguga pärast teist maailmasõda loodi Eestis mitmed [[pooljuhtseadis]]eid väljatöötavad ja tootvad ettevõtted, mis olid NSVLNSV Liidu üleliidulises alluvuses. Mõned ettevõtted hakkasid hiljem valmistama ka integraalseid [[mikroskeem]]e.
 
Tänapäeval on Eestis mitmeid elektroonika tooteid valmistavaid ettevõtteid, millest suurimad on välismaiste ettevõtete filiaalid. Nende põhiliseks toodanguks on olnud [[mobiilside]] vahendid, kuid valmistatud on ka muid elektroonikal põhinevaid tooteid.
100 625

muudatust

Navigeerimismenüü