Manussüsteem

Allikas: Vikipeedia
Foto ADSL-modemi/ruuteri sisust. Tänapäevane manussüsteemi näide.

Manussüsteem ehk sardsüsteem on juhtfunktsioonidega arvuti suurema süsteemi osana. Manussüsteemidel on tihti reaalajalised nõuded. Manussüsteemid erinevad üldkasutuses olevatest arvutitest, näiteks personaalarvutist selle poolest, et on kavandatud täitma ühte kindlat eesmärki, mitte suurt hulka erinevaid kasutaja nõudmisi. Manussüsteeme kasutatakse paljudes tänapäevastes seadmetes, näiteks auto elektrisüsteemis, fotoaparaatides ja robotites. [1]

Manussüsteemid sisaldavad arvutustuumasid; nendeks võivad olla mikrokontrollerid, signaaliprotsessorid või väravamassiivid. Paljudes manussüsteemides kasutatakse ka reaalaja operatsioonisüsteeme.

Peamine eripära on kindlale ülesandele keskendumine. Kuna manussüsteem on pühendunud kindlale ülesandele, saavad insenerid seda optimeerida. Võimalik on saavutada väiksemat suurust ja hinda ning parandada töökindlust ja jõudlust. Mõned manussüsteemid on masstootmises, lõigates kasu mastaabisäästust.

Füüsiliselt ulatuvad manussüsteemid kaasaskantavatest seadmetest nagu käekellad ja MP3-mängijad kuni hiiglaslike statsionaarsete seadmeteni, näiteks valgusfoorid ja tööstuskontrollerid. Keerukus varieerub madalast ühe mikrokontrolleriga disainist kuni ülikeerukate, võrgu kaugu suhtlevate struktuurideni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. embedded system. Kasutatud 28.01.2013.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]