Relee

Allikas: Vikipeedia
Finder releed DIN-liistule
Ümberlülituskontaktidega relee tingmärk

Relee on lülitusseade, mis sisendsignaali toimel muudab hüppeliselt oma väljundolekut, katkestades või sulgedes elektriahela. Sisendsignaaliks on enamasti elektrivoolu tugevus või elektripinge, anduriga releedel ka näiteks temperatuur, valgustugevus või muu füüsikaline suurus. Relee väljundvooluahela sisse-, välja- või ümberlülitamine võib toimuda elektriliselt mehaaniliste kontaktide abil või elektrooniliselt pooljuhtlülitusega.

Põhiliseks releetüübiks on elektromehaaniline relee, mis võeti kasutusele kõigepealt telefonsides juba 19. sajandil. Tugevvoolutehnikas on releeprintsiip teostatud kontaktorina. Tänapäeval on levinuimad trükkplaadile monteeritavad elektromehaanilised pisireleed (vt keelrelee) ja lülitustransistoride või türistoridega pooljuhtreleed.

Releesid kasutatakse elektriseadmete distantsjuhtimiseks, ning ahelate kommuteerimiseks.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Relee osad ja tööpõhimõte: 1 — induktor, 2 — ankur, 3 — kontaktid

Relee koosneb tajureist, täitureist ja vaheorganeist. Tajurseadis, näiteks relee mähis, võtab vastu releele mõju avaldava ja relee rakendumiseks tarviliku signaali. Täiturseadis, näiteks kontaktid avaldavad mõju juhtimisvooluahelale. Vaheorganid, näiteks vedrud ja summutid, annavad mõju tajurilt täiturile.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt füüsikalisele suurusele, millele relee peab reageerima, jagunevad:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]