Relee

Allikas: Vikipeedia

Relee (prantsuse k relais ′vahetus′) on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele (sisendsignaalile) reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali). Laiemas tähenduses on relee aparaat, mis peale hüppelise toimega releeosa sisaldab ka andurit, võrdlus-, ja täitur- vm seadist. Väljundtoimete arvu järgi eristatakse kahe- ja kolme- jne positsioonilisi releesid.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Otstarbe järgi:

Finder releed DIN-liistule
Ümberlülituskontaktidega relee tingmärk

Sisendtoime laadi järgi on releed:

Ehituse js tsrbitava energia laadi järgi on releed:

  • elektrilised,
  • mehaanilised,
  • hüdraulilised,
  • pneumaatilised.

Anduriga releesid kasutatakse näiteks temperatuuriregulaatorina (triikrauas, külmkapis, külmutis), signalisaatorina, automaatlülitina ja kaitsmena. Seatava ooteajaga mehaanilist või elektrilist ajamehhanismi sisaldav aegrelee võimaldab seadmete või seadmeosade järjestikuse toimimise vahele tekitada vajaliku ajavahemiku (viite, viitrelee).[1] Relee väljundvooluahela sisse-, välja- või ümberlülitamine võib toimuda elektriliselt mehaaniliste kontaktide abil või elektrooniliselt pooljuhtlülitusega.

Elektromehaaniline relee, mis võeti kasutusele telefonsides ja raudtee kontrollisüsteemides juba 19. sajandil. Tugevvoolutehnikas on releeprintsiip teostatud kontaktorina. Tänapäeval on levinuimad trükkplaadile monteeritavad elektromehaanilised pisireleed (vt keelrelee) ja lülitustransistoride või türistoridega pooljuhtreleed. Releesid kasutatakse elektriseadmete reguleerimisel, distantsjuhtimiseks, ning ahelate kommuteerimiseks.

Relee ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Relee koosneb tajureist, täitureist ja vaheorganeist. Tajurseadis, näiteks relee mähis, võtab vastu releele mõju avaldava ja relee rakendumiseks tarviliku signaali. Täiturseadis, näiteks kontaktid avaldavad mõju juhtimisvooluahelale. Vaheorganid, näiteks vedrud ja summutid, annavad mõju tajurilt täiturile.

Relee osad ja tööpõhimõte: 1 — induktor, 2 — ankur, 3 — kontaktid


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]


Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Relee. Eesti Entsüklopeedia. 8. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995 lk 92