Kenotron
a anood
k katood
1–1 kütteniit
Kenotron kreeka k sõnadest kenos 'tühi' + [elek]tron) on kahe elektroodiga elektronlamp (elektrovaakumdiood) vahelduvvoolu alaldamiseks. Õhutühjas klaaskestas on elektronide allikaks kütteniidi abil kuumutatav katood ja vaakumi läbivate elektronide vastuvõtjaks tavaliselt torukujuline metallanood. Elektrivool (elektronide voog) läbib kenotroni vahelduvpinge sel poolperioodil, mille kestel anood on katoodi suhtes positiivselt pingestatud.[1]
Kenotron on olnud laialdaselt kasutusel elektronlampidel põhinevate elektroonikaaparaatite (raadiod, telerid, side- ja meditsiiniseadmed) toiteallikates vooluvõrgu vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks ehk vahelduvvoolu alaldamiseks. Pooljuhtseadistele ülemineku järel jäid kenotronid kasutusele kõrge (kuni mitmesaja-kilovoldise) vahelduvpinge alaldites.
Kenotroni kütteniidi ja katoodi väljaviigud on välja toodud soklisse, anood aga eraldi ülalt. Elektronlampidega aparaatide täisperioodaladite jaoks toodeti ka kahe anoodiga kenotrone. Neil olid anoodide ühendused eraldi välja toodud ja kütte ning katoodide väljaviigud olid ühised.