Muudatused

Jump to navigation Jump to search
===Rooma kodusõjad===
{{vaata|Rooma kodusõjad}}
====Liitlassõda====
[[100 eKr]] toetas [[tribuun]]iks olnud [[Lucius Appuleius Saturninus]] reforme, mis pidid andma koloniaalmaid äsja võidetud sõja veteranidele ja alandama riigi poolt laiali jagatud nisu hinda. [[Rooma Senat]] oli taolisele tegevusele vastu, misjärel puhkes vägivald. Senat andis [[Gaius Marius]]ele käsu [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]ina mäss maha suruda. Hoolimata sellest, et Gaius Marius toetas samu ideid mida Saturninuski, täitis ta Senati käsku ning surus mässu rahva huvides maha. Peale rahu tagamist läks Marius itta ning taandus poliitikast.
 
Rooma andis [[95 eKr]] välja dekreedi, millega heideti linnast välja kõik elanikud, kes polnud [[Rooma kodanik]]ud. 91 eKr valiti tribuuniks [[Marcus Livius Drusus]], kes pakkus välja riigimaade suurema jagamise, Senati laiendamise ja Rooma [[kodakondsus]]e andmise kõikidele Itaalia vabatmeestele. Drusus mõrvati enne kui seadused teoks said ja Itaalia linnad tõstsid seejärel Rooma vastu mässu, millest kasvas välja Liitlassõda (91–88 eKr), Rooma ja mitme selle Itaalia liitlase vahel, tulemuseks oli Rooma võit. Sõjas haaras Gaius Marius juhtimise ja võitles koos [[Lucius Cornelius Sulla]]ga mässavate linnade vastu.
{{vaata|Liitlassõda}}
====Sulla esimene kodusõda====
[[File:1stMithritadicwar89BC.png|pisi|left|[[Väike-Aasia]] ja [[Lähis-Ida]] enne 1. Mithridatese sõda, 89 eKr]]
Pärast Liitlassõda alustas Pontose kuningas Mithridates Rooma idapoolsete provintside vallutamist ning tungis Kreekasse. [[Lucius Cornelius Sulla]] ([[138 eKr]]–[[78 eKr]]) valiti ta 88 eKr Senati poolt [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]iks ning pidi juhtima armeed [[Pontose kuningriik|Pontose]] kuninga [[Mithridates VI]] vastu, kes oli Rooma idaprovintsidesse tunginud. Kuid Gaius Marius tahtis ise armeed juhtida ning kahe väejuhi vahel puhkes konflikt. Seaduslikult oleks väge juhtima pidanud konsul Sulla, ent kuna Gaius Mariusel oli palju toetajaid, siis kinnitas rahvakoosolek armeejuhiks just Gaius Mariuse. Sulla keeldus Assamblee teguviisi tunnustamast ning ta liikus itta, [[Nola]]sse, kus teda ootas Mithridatese vastu võitlemiseks mõeldud armee. Sulla käskis leegionidel Assamblee käske eirata ja tunnustada teda armee õige juhina. Leegionid nõustusid antud käskudega ning kohale saabunud Assamblee esindajad loobiti sõdurite poolt kividega surnuks. Seejärel võttis Sulla endaga kuus [[Leegion|leegion]]i ning marssis nendega Rooma, et alustada [[kodusõda]]. Ükski Rooma armee polnud kunagi varem Rooma peale marssinud, see oli seadusega ning vana traditsiooni kohaselt keelatud. Sulla vallutas [[88 eKr]] Rooma ning Marius pidi Aafrikasse maapakku minema.
{{vaata|Sulla esimene kodusõda}} ''(88–87 eKr)''
====Sulla teine kodusõda====
Pärast Rooma vallutamist Sulla jätkas peagi sõjakäigu juhtimisega Mithridatese vastu ning viis oma leegionid Roomast välja. Sellel ajal kui Sulla Kreekas sõdis, puhkes Roomas Sulla konservatiivsete toetajate ja konsul [[Lucius Cornelius Cinna]] populaaridest toetajate vahel võitlus. Gaius Marius saabus koos oma [[Gaius Marius Noorem|pojaga]] ja Aafrikas kogutud armeega Rooma tagasi. Võitluses astus ta Cinna poolele ning ühiselt võideti konservatiive ning nende juhti, Sulla toetaja [[Gnaeus Octavius]]t. Senat andis välja seaduse, millega saadeti Sulla maapakku ja Marius määrati idapoolse sõja uueks komandöriks. Cinna ning Gaius Marius valiti konsuliteks. Vaid ühe kuu pärast peale Rooma naasemist Marius aga äkitselt suri, olles seitsmekümne ühe aastane. Sulla väed naasesid Itaaliasse 83 eKr, sellega algas teine kodusõda. [[Gaius Marius Noorem]] suri [[Praeneste]] linna kaitstes ning Sulla liikus Rooma poole. Peale Rooma jõudmist algatas Sulla uue hirmuvalitsuse, mis oli varasematest kõige hullem.
{{vaata|Sulla teine kodusõda}}, ''(82–81 eKr), Sulla ja Mariuse toetajate vahel, tulemuseks Sulla võit.''
====Sertoriuse sõda====
[[File:Hispania during Sertorian War ru.png|pisi|[[Ibeeria poolsaar]] Sertoriuse sõja ajal]]
81 eKr puhkes Hispaanias ülestõus Rooma vastu, mida juhtis Sulla jälitamise eest Hispaaniasse põgenenud [[Quintus Sertorius]]. Sertorius kogus mitmesuguste hispaania suguharude keskelt kokku suure sõjaväe. Rooma saatis Sertoriuse vastu tugevaid sõjajõude eesotsas parimate väejuhatajatega. Quintus Sertorius pidas Hispaanias kolm aastat edukalt sõda ühe Sulla parima kindrali, [[Quintus Caecilius Metellus Pius]]e vastu. Pompeius sõdis Hispaanias viis aastat (76–71 eKr.), kuid sellest hoolimata ei suutnud ei tema ega Metellus Sertoriuse üle otsustavat võitu ega eelist saavutada. [[Pompeius]]e silme all vallutas Quintus Sertorius ühe linna teise järel. Sõdides rooma väejuhtidega, võitles Sertorius tema poolt vihatud Sulla [[diktatuur]]iga. Sertorius sõlmis liidu Pontose kuninga Mithridatesega, kes astus samuti Rooma vastu välja.
 
Grupp vandeseltslasi tapsid 72 eKr Sertoriuse peol, Hispaania sõjavägedes algasid korratused ja Rooma kasutas seda ning 71 eKr summutati ülestõus lõplikult. Sertorius mõrvati ühe omaenda ohvitseri Marcus Perperna Vento poolt, Pompeius võitis Perpernat aga mängleva kergusega ning aastaks 71 eKr alistati kogu Hispaania. Kui Pompeiuse väed naasid 71 eKr Itaaliasse, lõid nad puruks [[Spartacus]]e [[Spartacuse ülestõus|orjavägede laialipillutud riismed]].
{{vaata|Sertoriuse sõda}} ''(83–72 eKr)''
 
{{vaata|Sulla esimene kodusõda}}, [[Lucius Cornelius Sulla]] toetajate ja [[Gaius Marius]]e vägede vahel, tulemuseks Sulla võit. Marius pages Aafrikasse.
{{vaata|Sertoriuse sõda}}, (83–72 eKr), Rooma ja Gaius Mariuse toetaja [[Quintus Sertorius]]e juhitud ''Hispania'' provintside vahel, tulemuseks Sulla võit.
{{vaata|Sulla teine kodusõda}}, (82–81 eKr), Sulla ja Mariuse toetajate vahel, tulemuseks Sulla võit.
{{vaata|Lepiduse mäss}}, (77 eKr) ehk konsul [[Marcus Aemilius Lepidus]]e mäss Sulla režiimi vastu. Mäss suruti maha.
{{vaata|Catilina vandenõu}}, (63–62 eKr) senati ja poliitik [[Lucius Sergius Catilina]] toetajate vahel, tulemuseks senati võit.
53 783

muudatust

Navigeerimismenüü